Puidutöötlemise õpik on eelkõige mõeldud kasutamiseks kõrgkooliõpikuna nii bakalaureuseõppe ning rakenduskõrghariduse tehnikaalade üliõpilastele kui ka ametikoolide õpilastele erialateadmiste süvendamiseks. Õpiku rõhuasetus on täispuidu ja puidupõhiste plaatmaterjalide masintöötlemise tehnoloogiatel, mööbli ja puittoodete kavandamisel ning valmistusteh­noloogiatel. Õpikus käsitletud teemade paremaks edasiandmiseks on kasutatud rohkelt selgitavaid tabeleid ja jooniseid, mis muudavad õpiku lugemise põnevaks igale puidu- ja mööblihuvilisele.

Varaklassitsismist historitsismini kolme hoonenäite põhjal.

2024. aastal on Kõrgemal Kunstikoolil Pallas põhjust tähistada lausa kahte olulist tähtpäeva: möödub 105 aastat kunstiühing Pallase kunstikooli asutamisest ning 100 aastat ajast, mil kool hakkas kandma nime Kõrgem Kunstikool Pallas.

Käesolev kogumik tutvustab Pallases töötavaid inimesi ja nende loomingut intervjuude ja pildimaterjali kaudu. Saame teada, kuidas Pallase õppejõud on oma elukutseni jõudnud, mis neid inspireerib, mida tähendab nende jaoks õppejõu töö ning kuidas nad näevad Pallase tähendust Eesti kultuurimaastikul.

Eesti esimene iseseisvusperiood kahe maailmasõja vahel jäi lühikeseks. Kuidas tollal elati? Mida söödi-joodi? Kus ja kuidas puhati, kus töötati? Kuidas elasid siinsed rahvusvähemused? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele leiab vastused sellest raamatust koos ajalooliste fotodega. Sekka ka põnevaid juhtumisi tollase elu pahupoolelt.

Raamat neile, kelle töö on teisi aidata.
Autor Per Isdal on töötanud juba 30 aastat psühholoogina, kelle kliendid võivad olla vägivaldsed.
Pärast 11 aastat oma ametis hakkas ta tundma, et teda mõjutab see, millega ta kokku puutub. See pimedus, mida ta tööl kohtas, muutus pimeduseks tema sees. Oli teisi sama valdkonna töötajaid, keda töö mõjutas veel rohkem kui autorit. Mõni kadus ega tulnudki enam tagasi. Tookord mõtles Per Isdal, et liiga pikaajaline või liiga intensiivne töö vägivallaga võib olla eluohtlik.
Järgnenud aastatel on ta pidanud ettekandeid tuhandetele sotsiaalvaldkonna asjatundjatele nii Norras, Rootsis kui
ka Taanis. Kõikjal kohtas ta äratundmist. Kõik ütlesid: „Meil on täpselt samamoodi!“ Autor mõistis, et see, mida tema koges, ei mõjutanud ainult neid, kes puutuvad töös kokku vägivallaga. Ta sõnastas ja seadis süsteemi midagi universaalset: töö avaldab aitajatele mõju ning teiste aitajad kuuluvad riskirühma.

See raamat on mõeldud kõigile, kes on otsustanud pühendada tööelu teiste aitamisele. 

Raamatut „Vägivalla tähendus“ on lugenud nii professorid kui ka vägivaldsed vangid. Noored ja vanad. Naised ja mehed. Kõige rohkem on autorit rõõmustanud, et sellest on kujunenud paljudele eneseabiõpik.
Vägivald sünnitab vägivalda. Ilmselt kõige mõjusam põhjus vägivalda tarvitada on see, kui su enda kallal on vägivalda tarvitatud. Enamasti pereringis. Perekonnast saab tõmmata sirge joone vägivallani ühiskonnas, kuid vägivallast ühiskonnas saab tõmmata sirge joone ka koduni.

Per Isdal on endiselt seisukohal, et vägivald on ühiskonna suur probleem (ka terviseprobleem) ning et vägivald on endiselt suures osas isiklik ja tabu. Seetõttu on ülimalt tähtis, et me vägivalda mõistaksime.

Allen Carri lihtsat meetodit (Easyway) on edukalt rakendatud kaalujälgimise, alkoholi ja paljude teiste sõltuvuste ning hirmude puhul.

Allen Carr oli üle kolmekümne aasta ahelsuitsetaja. 1983. aastal läks ta ilma võõrutusnähtudeta, tahtejõudu kasutamata ja kaalu lisandumiseta kuuekümnelt kuni sajalt sigaretilt päevas nullile. Ta taipas, et oli avastanud selle, mida kogu maailm ootas – lihtsa meetodi (Easyway) suitsetamisest loobumiseks –, ja võttis endale missiooni päästa kogu maailma suitsetajad. Tänu oma meetodi fenomenaalsele edule saavutas ta rahvusvahelise maine kui üks maailma tähtsamaid suitsetamisest loobumise ekspert ja tema keskuste võrgustik katab nüüd kogu maailma. Tema esimest raamatut, Allen Carri „Lihtne meetod lõpetada suitsetamine”, on müüdud üle 14 miljoni eksemplari. See on endiselt ülemaailmne bestseller, mida on avaldatud enam kui 40 keeles. Sajad tuhanded suitsetajad on edukalt suitsetamisest loobunud Allen Carri’s Easyway (Lihtsa Meetodi) keskustes, kus garanteeritakse, et teil on lihtne suitsetamisest loobuda või saate oma raha tagasi. Allen Carri geniaalset lihtsat meetodit (Allen Carr’s Easyway) on edukalt rakendatud ka paljude selliste sõltuvuste nagu alkoholi-, hasartmängu-, suhkrusõltuvuse ja paljude teiste probleemide puhul, nagu näiteks kaalujälgimine, võlad.

Kas lõpetasid suitsetamise ainult selleks, et aheldada end veibi või mõne muu nikotiinitoote külge? Kas oled leidnud end baaride ja restoranide uste tagant väljas külmetamas, et veipida? Kas häirid sõpru, perekonda ja võhivõõraid oma kõikematva veibipilvega?

Allen Carri Easyway meetod aitab sul vabaneda veipimise ja mistahes muu nikotiinitoote tarvitamise orjusest, ilma et peaksid kasutama tahtejõudu, kannatama ebameeldivaid võõrutusnähte või taluma nikotiininälga.

See fenomenaalselt edukas meetod näitab, kuidas
- kõrvaldada psühholoogiline vajadus nikotiini järele ja selle tulemusena lõpetada veipimine;
- jätta veipimine maha ilma ärevuse, depressiooni ja muude ebameeldivate võõrutusnähtudeta;
- vabaneda nikotiinisõltuvusest kaalus juurde võtmata;
- tunda end vaba ja kartmatuna alates hetkest, kui oled lõpetanud oma viimase e-sigareti.

Taskuformaadis raamatusse on teemade kaupa kogutud küsimused, mida on loengutel, seminaridel, koolitustel kuulajate poolt kõige sagedamini esitatud ning vastused neile.

Mihkel Zilmer on meditsiinidoktor, arstiteadlane, riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija, riiklike teaduspreemiate laureaat, Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor. Ta on arvukate teadusartiklite ja patentide autor ning on kirjutanud üle 20 raamatu („Meditsiiniline biokeemia“, „Vitamiinid“, „Mineraalained“, „Normaalne söömine“, „Normaalne joomine“, „Normaalne abielu “, „Inimkeha metabolism“ jm). Tema juhendamisel on kaitstud üle 30 doktoritöö, enamik kliinilise fookusega. Teaduspõhise riikliku raamatu "Eesti toitumis- ja liikumissoovitused" üks põhiautoreid. Üle viiesaja populaarteadusliku esinemise/kirjutise (raadio, kirjutav meedia jm). Protsessi Rajacas (vt rajacas.com) kandur-isik alates selle esimesest lainest (1966). Kirjutanud hulgaliselt laule, näiteks „Eestimaa (Tuhanded külad)“, „Armsas Tartus vana ülikool“, „Ikka lühemaks jääb meie luule“ , „Chrisile“ jt. Saanud väärikaid tunnustusi ja auhindu.

Kas sa oled kunagi kuulnud sõnu väärinfo, kuriinfo, süvavõltsing, rohujuurepesu? Tead sa, kes on botid, trollid või vihkajad, või mida tähendab vandenõuteooria? Sa kohtud nende nähtustega nii sotsiaalmeedias ja ka muus meediaruumis igapäevaselt, sest vale informatsioon ümbritseb meid kõikjal. See on paratamatu. Kes seesugust infot levitavad ja mis eesmärgil? Kas see on alati nii olnud või on see ainult tänase päeva nähtus? Kõigile neile küsimustele leiad raamatust vastuse.

Mida me teame noorte vaimse tervise kokkuvarisemisest? Kuidas anda neile tagasi tervem ja vabam lapsepõlv? Erinevate uuringute põhjal halvenes noorukite vaimne tervis 2010. aastate alguses järsult. Depressiooni, ärevust, enesevigastamist ja enesetappe oli üha rohkem, vahel juhtumite arv enam kui kahekordistus. Miks?

Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt esitab faktid teismeliste vaimuhaiguste epideemia kohta, mis tabas korraga paljusid riike. Ta uurib lapsepõlve olemust, seda, miks laps peab mängu ja maailma omal käel avastama, et küpseda taiplikuks täiskasvanuks, kes tuleb eluga toime. Autor tutvustab mehhanisme, mille abil nutitelefonid lapsepõlve ümber programmeerisid. Selle tulemus on häired laste sotsiaalses ja neuroloogilises arengus alates unepuudusest kuni tähelepanu killustatuse, sõltuvuse, üksilduse, sotsiaalse võrdluse ja perfektsionismini. Ta selgitab, miks sotsiaalmeedia kahjustab tüdrukuid rohkem kui poisse ning miks poisid on reaalsest maailmast virtuaalmaailma tõmbunud, millel on katastroofilised tagajärjed neile endale, peredele ja ühiskonnale.

Mis tähtsaim, Haidt esitab selge üleskutse. Ta diagnoosib ühiselu probleeme, mis meid lõksu püüdsid, ja pakub seejärel neli lihtsat reeglit, mis võivad sellest vabastada. Ta kirjeldab samme lapsevanematele, õpetajatele, koolidele, tehnoloogiaettevõtetele ja valitsustele, et lõpetada noorte vaimse tervise epideemia ja taastada inimlikum lapsepõlv.

Kodust lahkudes lukustame uksed ja kontrollime üle aknad. Enne autoteele astumist vaatame mõlemale poole, et veenduda, kas teeületamine on ohutu. Miks me oleme siis nii muretud internetis ringi liikudes? Edward Lucas näitab oma raamatus, et kübermaailm on palju ohtlikum, kui pealtnäha paistab. Paroolid ei ole tõsiseks takistuseks neile, kes on otsustanud neist mööda hiilida, ja anonüümsus on lihtsalt saavutatav nii heade kui ka kurjade kavatsustega isikutele.

Interneti leiutas väike grupp arvutiteadlasi, kes otsisid vahendeid kiireks infovahetuseks. Viimase kahekümne aastaga on see kasvanud globaalseks infokiirteeks, mis on avatud kõigile. Anonüümsus, mida internetikeskkond võimaldab, tähendab paraku ka tõelise privaatsuse puudumist.

Valeidentiteetide loomise lihtsus muudab haavatavaks meie poliitilise, õigusliku ja majandusliku süsteemi alused. Ettevõtted, valitsused, riiklikud organisatsioonid ja isegi üksikisikud on pidevalt ohustatud, kuna sõltuvus internetist ja nutiseadmetest kasvab järjepidevalt. „Küberfoobia“ mitte ainult ei kirjelda internetis valitsevaid ohtusid, vaid toob välja ka võimalused, kuidas end tolles maailmas paremini kaitsta. Lucas seletab keerulised mõisted lahti arusaadavas keeles ja aitab paremini mõista maailma, millega iga päev kokku puutume.

Edward Lucas töötab ajakirjas The Economist. Ta on kajastanud Ida-Euroopa sündmusi alates 1986. aastast, töötades Berliinis, Moskvas, Prahas, Viinis ja Balti riikides. Ta on raamatute „Uus külm sõda“ (e.k 2008) ja „Pettus“ (e.k 2012) autor.

Heelia Sillamaa „Filtriteta Filtritest” on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikust stiilist, kuid 100% tõestisündinud loost - keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?

“Me võime kiruda nii sotsiaalmeediat kui ka suunamudijaid söögi alla ja peale, aga see ei muuda neid olematuks. Olles ise elu jooksul pidanud nii sotsiaalmeedia turundaja, ajakirjaniku, kui ka elukutselise sisulooja ametit, tundsin, et meil on puudus ühest põhjalikust raamatust, mis avaks kodumaiseid sotsiaalmeedia telgitaguseid võimalikult ausal kujul. See raamat paneb arvatavasti nii mõnelgi parastajal sõrmed sügelema, sest kinnitust saavad mitmed seni vaid kuulujuttude ja eelarvamuste tasandile jäänud jutud. Sealjuures loodan aga südamest, et ehk aitab see ausus sotsiaalmeedia sisuloojaid ka veidi paremini mõista ja nende kallal ilkumisele piire seada.” - autor Heelia Sillamaa

Tunnustatud tõlkijate ning kogenud keeleõpetajate koostatud õpik gümnaasiumiõpilastele ja üliõpilastele, kes alustavad prantsuse keele õpinguid.

Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi katab Quartier Latin A1. ja osaliselt A2. taseme.

Õpikus on 20 õppetundi, mis on jagatud 4 temaatilisse ossa. Iga osa lõpetab mõnd prantsuse kultuuri või eluolu tutvustav peatükk. Õpiku lõpus on eestikeelne grammatika ja hääldusreeglite ülevaade.
Õpiku dialoogid ja kuulamisharjutused on leitavad ruudukoodi abil.
Helifailid on salvestatud Music Works stuudios. Tekstid on sisse lugenud Sophie Allik, Olivier Dervout, Caroline Abner, Rémi Boisbourdin, Laure Osachi, Sarah Le Quellec, Alban Vallée, Christophe Plessis.

Õppekomplekti kuulub ka töövihik, milles leiduvad kirjutamist nõudvad kuulamisülesanded ja õpitu kinnistamiseks vajalikud iseseisva töö harjutused.

Veel 84-aastaselt esines Stéphane Grappelli maailma lavadel, pagasiks vaid viiul. Pennitu itaallasest õpetlase pojana ja vaesuses kasvanuna sai ta lapsepõlvest Montmartre’il kaasa Gavroche’i muretu meele ja seiklusjanu. Enne, kui temast sai jazz-viiuli vaieldamatu valitseja, saatis ta pimedates kinosaalides klaveril Chaplini filme ja raadios Fréheli, Pauline Cartoni või Charles Trénet’d.

Sellele järgnes imetabane koostöö Django Reinhardtiga, millest sündis Euroopa jazz’i kuulsaim ansambel – kvintett Hot Club de France.

Tulnud pärast Teist maailmasõda ja pagendust Inglismaal tagasi Prantsusmaale, kohtus Stéphane Grappelli Saint-Germaini keldrites selliste nimedega nagu Miles Davis, Kessel või Cocteau. Rahvusvahelisel areenil pälvis tunnustuse 1970. aastatel.

Erakordse muusikuna on ta mänginud selle maailma suurimatega – Duke Ellingtonist Yehudi Menuhinini. Selles raamatus toob ta meie ette terve sajandi jazz’i-ajaloo.

Äsja koduahjust tulnud soe leiva- või saiapäts soojendab hinge ja paitab maitsemeeli. Pehme ja lõhnav, veidike patune ning nii hea! Koos tassikese tee või kohviga ka soojendav ja lausa lohutav.

Leiva-saia küpsetamine ei murra konti ega vaja teab mis erilisi koostisaineid – enamasti piisab jahust ja vedelikust, kergitusainest ja munast. Samas võivad hoolega valitud lisandid hoopis põnevama tulemuse anda. Küpsetamisel on meile palju pakkuda – ja mitte ainult kõhule, vaid kõigile meeltele. On ju taina valmistamine ja vormimine mõnus teraapiline tegevus, ning kuni leib-sai ahjus küpseb, täitub tuba ahvatlevate aroomidega. Pealegi saab kogu pere, nii suured kui ka väikesed, osaleda mitte ainult söömises, vaid ka ettevalmistustes.

Raamatusse on kogutud leiva-, saia-, kuklite, karaskite ja saiakeste retsepte ajakirja Kodukiri kaante vahelt. Siin on nii pärmiga, juuretisega kui ka küpsetuspulbriga kergitatud küpsetisi. Mõned valmivad lihtsalt ja kiirelt, teised vajavad pikemat kerkimisaega. Mõni aga ei vaja isegi ahju, vaid küpseb pannil või grillil.

Boonusena leiad siit hulga põnevaid võideid küpsetistega nautimiseks.
 

Lugulaule. Tõdemusi.

Ligi 40 aastat on keegi salapärane Laur Lomper kirjutanud laulutekste erinevatele Eesti ansamblitele, tõlkinud muusikale, seadnud sõnu lavastustesse ja multifilmidesse ning loonud isegi ooperile libreto.
Milline on aga Laur Lomperi seos näitleja ja harrastuspoeedi Tõnu Ojaga? Või kas ta üldse harrastaja ongi?
Aeg on maha võtta mask, nii naerev kui ka nuttev – pole siin mingit komöödiat ega tragöödiat!

„Laur Lomperiga koos töötamine on suur nauding kõigile, kes oskavad hinnata head seltskonda, nalja, kannatust ja vaeva.“ Rasmus Puur

„Oma healt sõbralt olen õppinud lihtsust ja ausust, sõna väärtust nii laval kui kirjasõnas.“ Villu Kangur

„Ta oskab ühe reaga öelda rohkem kui mõni terve lehekülje rind-, põim- ja kiillausetega.“ Sepo Seeman

„Tänu meie koostööle on Tõnu endas kreeka mässajale/hipile (rembetis) iseloomu leidnud ja andnud inspiratsiooni ka Laur Lomperile.“ Olavi Kõrre

„Mitte ainult peenelt pikantseid vemmaldusi ei vormi Laur laulu sisse, vaid ka väga siiraid, südamlikke ja armsaid värsse.“ Andres Raag

„Sellise haarde ja tunnetusega võib päris huvitav olla siin ilmas elada. Ma loodan, et saan Tõnu hingekriipivast loomingust veel puudutatud saada.“ Juuli Lill

Loo peategelane Riks on populaarne sportlik 11. klassi poiss, kes läheb elust võrdlemisi kergelt läbi. Tal on edukad vanemad, hea pea ning terve elu kestnud vankumatu sõprus naabermajas elava Hendrikuga. Riksil on küll veidi keeruline kohaneda, kui tema parim sõber vahetab ühel hetkel neid ühendanud saalihoki kunstikooli vastu, kuid ajapikku ta lepib sellega ning õpib tänu Hendriku uuele tutvusringkonnale mõndagi teistsuguse maailmapildiga inimeste kohta. Tema võrdlemisi selge arusaama elust pöörab aga pea peale Hendriku suur saladus. Rääkimata jätmised löövad poiste vahele sügava kiilu, nii et 18 aastat kestnud sõprus saab läbi. Aegamööda tekib Riksil aga küsimus, kas tema pettumus ja pahameel ei tule mitte sellest, mis on tema jaoks õige ja vale, vaid rohkem sellest, et pärast kõiki neid aastaid Hendrik teda ikka ei usaldanud. Poiss on korraga sunnitud ausalt otsa vaatama oma senistele hoiakutele ning otsustama, kas tahab, et tema elus oleksid huvitavad ja teda proovile panevad inimesed ning milline inimene ta tegelikult ise olla tahab.

Ootamatute pööretega südamlik lugu sellest, kuidas juhuslikust kohtumisest alguse saanud armastus võib muuta täielikult kahe inimese elu.

Rachel Milandrose suhted vend Keviniga muutuvad pärast isa ootamatut surma veelgi pingelisemaks, kui selgub, et Garrett Milandros on pärandanud Moon Valley perefirma üksnes tütrele. Matustel annab isa parim sõber Rachelile võtme, mis peaks avama seifi, kus on varjul midagi väga olulist.
Uurija Chris Harris elab oma igapäevast elu, olles pühendunud politseinikust venna Michaeli kümme aastat tagasi toimunud mõrva lahendamisele.
Chris ja Rachel kohtuvad juhuslikult ühel õhtul baaris. Kohtumine ei jäta kumbagi külmaks ning järgmisel hommikul otsib Rachel Chrisi üles. Samal päeval langeb naine aga vägivaldse rünnaku ohvriks. Tal õnnestub oma luksusjahiga põgeneda, kuid öösel jääb ta merel kadunuks. Juhtumit määratakse uurima Chris.
Kas Chrisil õnnestub juhtum lahendada?
Kas pikka aega varjul olnud saladused tulevad lõpuks päevavalgele?

Milles peitub elus kõige olulisem tõde ning kas teekond tõeni võib olla sama oluline kui lõppeesmärk ise?

Liisi Raamets-Tunali (1985) on pärit Tallinnast. 2009. aastal omandas ta Tartu ülikoolis õigusteaduse magistri kraadi. Ta on töötanud 15 aastat juristina avalikus sektoris. Romantiline põnevik „Juhuslik kohtumine“ on tema debüütromaan.

Põnev ja kirglikult kaasahaarav lugu sellest, kui kaugele on inimesed võimelised minema, et oma kõige kallimat kaitsta.

Rachel ja Chris on õnnelikult kihlatud ning teevad ettevalmistusi oma peagi saabuvateks pulmadeks. Chris on asumas uuele ametikohale FBI-s ning Rachel on Araabia investoritega sõlmimas tehingut suurejoonelise jahisadama rajamiseks Californias, kui ootamatult ilmub välja naise vägivaldne austaja minevikust.
Kui selgub, et üks projekti puudutav leping on jäänud Racheli allkirjata, on ta sunnitud uuesti Los Angelesse lendama. Chrisi elu puruneb kildudeks hetkel, kui ta saab teada, et Racheli lennuk on tagasiteel New Yorki alla kukkunud. Chris ei suuda naise kaotusega leppida ning talle hakkab järjest enam tunduma, et Rachel ei ole tegelikult surnud. Ta kavatseb välja uurida, mis Racheliga juhtus.
Kas Chrisil õnnestub Rachel leida?
Kui ohtlikuks võib osutuda tõe väljaselgitamine?

Mida ollakse armastuse nimel valmis ohverdama ning kas üldse eksisteerib piir, mida oma armastatu nimel ei ületata?

Liisi Raamets-Tunali (1985) on pärit Tallinnast. 2009. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis õigusteaduse magistri kraadi. Ta on töötanud 15 aastat juristina avalikus sektoris. Romantiline põnevik „Viimane suudlus“ on järg tema debüütromaanile „Juhuslik kohtumine“.

Inimesi on nii lihtne üksteist vihkama panna, et tundub lausa uskumatu, et me mõnikord teeme midagi muud. Pärast vapustavat kevadet, mille sündmustest pajatas romaan „Karulinn”, veedavad parimad sõbrad Maya ja Ana suve järvesaarel ja püüavad toimunut selja taha jätta, aga mitte miski ei lähe nii, nagu nad loodavad. Karulinna ja naaberlinna Härjala vägikaikavedu paisub raevukaks võitluseks raha, võimu ja ellujäämise nimel, mis jõuab Karulinna ja Härjala hokimeeskondade mängu ajaks haripunkti. Samal ajal tuleb avalikuks ühe noore hokimängija saladus ja kogukond peab taas valima, kelle ja mille eest seista. Hiljem öeldakse, et sel suvel tuli Karulinna vägivald, aga see on vale. Vägivald oli siis juba kohal.
Fredrik Backmani „Meie teie vastu” kirjeldab haaravalt väikelinna keerulisi inimsuhteid, ustavust, sõprust ja kõike trotsivat armastust.

See on väike lugu suurtest küsimustest. Mis on perekond? Mis on hokiklubi? Mis on kogukond? Ja mida me oleme valmis nende nimel ohverdama?

Kaks aastat on möödas sündmusest, millele keegi mõeldagi ei taha, kõik on üritanud edasi liikuda, aga siinse kauge maanurga juures on miski, mis ei lase meil seda õieti teha. Oleme linn, mille südames on nukrus ja õhus vägivald, me armastame õnneliku lõpuga lugusid, kuid sügaval sisimas oleme küllap alati teadnud, et meie lugu ei kuulu nende hulka. Seekord algab kõik tormiga ja lõppeb tulega. Keegi, kes on kaua ära olnud, on teel koju. Keegi maetakse maha. Keegi armub, keegi unistab NHL-ist ja keegi unistab kättemaksust. Keegi magab oma parima sõbraga seljakuti, keegi üritab oma abielu lappida ja keegi püüab oma lapsi päästa. Keegi vihkab, keegi kakleb, keegi võtab tulirelva ja sammub jäähalli poole. Kõik, mille nimel me võitlesime, ei jää ellu, kõik, keda me armastasime, ei saa vanaks.

Niisiis, mis on perekond? Mis on hokiklubi? Mis on kogukond? See on meie valikute summa. Mida me oleme valmis tegema, et neid kaitsta? Kõike. Ainult kõike.

„Võitjad“ on Fredrik Backmani armastatud Karulinna-triloogia kolmas osa, mõjus ja raputav lõpp hokilinna ja selle inimeste loole. Kaks esimest osa, „Karulinn“ ja „Meie teie vastu“, on jõudnud New York Timesi bestsellerite hulka ja nende alusel on valminud HBO telesari.

Põhja-Rootsis põrkuvad jõulised ja hämarad huvid, mille märksõnadeks on kapitalism, rohepesu ja kuritegevus. Sündmuste keerisesse satub Gasskasi asula, kus ühel kevadhommikul äratab elanikke võimas plahvatus ja kust seejärel leitakse tapetuna noor ajakirjanik.

Mikael Blomkvist, kes on teel põhja poole tütre pere juurde, maadleb isiklike muredega ja on vastu võtnud uue tööalase väljakutse. Ta aga ei aima veel, kui suurde mängu ta tahtmatult satub. Samal ajal on Lisbeth Salander kerkinud allmaailma huviorbiiti. Tema eluaegne sõber Plague on kadunud - ja vennatütart Svalat ähvardab samuti oht. Nende asjade vahel on seos. Keegi teab, kuidas Lisbethi urust välja meelitada, kuid samuti seda, kuidas teda kahjutuks teha.

„Öine vahetus“ on Michael Connelly pinget pakkuva krimisarja esimene osa, mis tutvustab noort innukat Los Angelese naisuurijat Renée Ballardit. Kolleegide seas hinnatud uurija Ballard kaotab oma positsiooni, kui ta esitab leitnant Olivase vastu seksuaalse ahistamise kaebuse, mille tagajärjel määratakse naine jaoskonnas põlatud öise vahetuse uurija kohale. Seal alustab ta paljude juhtumite uurimist, kuid ei lõpeta ühtegi, sest peab need igal hommikul üle andma päevase vahetuse uurijatele.

Ühel ööl satub Ballard aga kahe juhtumi otsa, mida ta tahab tingimata ise uurida: parklasse on maha jäetud jõhkralt läbipekstud prostituudi laip ja ööklubi tulistamises sureb nooruke ettekandja. Allumata korraldustele ja eirates oma paarilise käsku, töötab naine mõlema juhtumiga ka päevasel ajal. Need viivad teda lähemale tema enda deemonitele ja põhjustele, miks ta ei loobu oma tööst hoolimata takistustest, mida politseijaoskond tema teele paiskab.

„Kõige silmapaistvam tänapäeva Ameerika krimikirjanik.“ – Mirror

„Selle žanri meister.” – Stephen King

Elin on töötanud perearstina kaks aastakümmet. Pea sama kaua on ta olnud abielus Akseliga. Kuid enne Akselit oli Bjørn, kes ilmub ootamatult välja Facebookis ja pöörab kogu elu pea peale. Elin kolib elama oma arstikabinetti, kus kogu päeva marsivad sisse-välja tema patsiendid oma hädade ja muredega. Ja kodumaja terrassil istub vihane Aksel, kui ta just ei ole nende lahutatud naabrinaise Groga voodisse läinud.

„Surmahaigus“ on romaan eneseunustamise needusest ja eituse õnnistusest. See on sotsiaalse satiiri ere näide, keskeakriisi ja purunenud abielu meeleolukas „kliiniline ja satiiriline“ analüüs, mille teeb arstikitlis peategelane Elin. Kirjeldades valge keskklassi elu talumatut kergust, näitab autor meile selle aja rumalust, milles me elame, minetamata sealjuures empaatiavõimet.

Nina Lykke (snd 1965) on üks tänapäeva Norra säravamaid kirjanikke, kes näeb kõiges koomikat. Eesti keeles on temalt ilmunud veel romaanid „Ega me siin lõbu pärast ole“ (2023) ja „Ei ja veel kord ei“ (2024). Tema romaane on tõlgitud üheksateistkümnesse keelde ja neile on saanud osaks väga suur lugejamenu.

Kui Herbjørg Wassmo romaan "Sada aastat" (ek 2011) põhineb autori perekonnalool, siis käesolev teos on sügavalt autobiograafiline romaan kirjaniku elust alates neiueast kuni küpse kunstnikuni. Autor kirjutab kõikuvast eneseusaldusest ja püüdlustest kellekski saada, unistustest ja kindlameelsest tahtest luua. See on ka lugu Norra lähiajaloost, haridusest ja perekonnaelust murrangulisel ajal. Igatsusest armastuse järele, millesse kirjanik ei usu, ning reetmisest. Vastuvõtlikkusest muljetele ja põikpäisusesse suletusest. 
„Need silmapilgud“ viib lugeja heldesse ja karmi Põhja-Norra loodusesse, loo jutustaja on suuremeelne, hell ja puhuti eneseirooniline, isegi siis, kui asjad lähevad halvasti. Romaanis kohtame naist, kes teeb asju, mida ta tegelikult teha ei julge, murrab tabusid ja leiab päris oma tee. 

Põhjamaade romaan

Oma debüütromaanis „Pöörake ümber mu igatsus“ („Vänd om min längutan“, 2016) kirjutab Ann-Luise Bertell Pohjanmaa inimestest, kes emigreerusid Ameerikasse. Romaan põhineb tema sugulaste kodumaalt lahkumise kogemustel. Oma teises romaanis „Kodutalu“ („Heiman“, 2020) kirjutab autor neist, kes jäid Soome ja talusid sõdu ning neist saadud traumasid. Teos, mis käsitleb Soome 20. sajandi ajaloo põhiprobleeme, põhineb Ann-Luise Bertelli vanavanemate lool. „Kodutaluˮ räägib tavalistest inimestest, kes teevad tavalisi asju. See on Soome ja eriti soomerootslaste lugu: sõdadest räsitud inimesed, eriti mehed, katkised hinged, joomine. Ning (eestlastelegi tuttav) oma talukoht, mida tuleb pidada, ükskõik kui raske see ka pole, ja pärandada järgmistele põlvedele. Teosel on sarnaseid jooni „Tõe ja õigusega“, kuigi see pole nii mastaapne, rääkides muuhulgas juurest, traditsioonidest, truudusest ja kasinusest. Bertelli romaani on võrreldud ka Väinö Linna triloogiaga „Siin Põhjatähe all“.

Peategelane Elof ja tema väikevend Ivar jäävad varakult orvuks, kuid Elof pärib Pohjanmaal asuva lapsepõlvekodu ja see on alles, kui ta sõjast naaseb. Elof armub oma surnud sõbra naisesse Olgasse ja abiellub temaga. Elof ja Olga võitlevad, kuid abieluõnne tumestab Elofi poolt toime pandud reetmine. Elofi unistused purunevad aastate jooksul korduvalt. Kui südametunnistuspiinad ja sõjamälestused muutuvad valusaks, püüab ta valu maha juua, nagu seda on ajaloo jooksul teinud tuhanded Soome mehed. „Kodutalu“ on ka lugu naistest, kes peavad vastu ja jäävad ellu. Hoolimata sellest, et suur osa romaani sündmustest keerleb Elofi ümber, on Olga see kalju, millele igapäevaelus toetutakse. Autori sõnul olid naised sageli „perepead“, kes vastutasid rahaliste vahendite eest ning hoolitsesid kõige ja kõigi eest.

Ann-Luise Bertelli „Kodutalu“ on pälvinud lugejate ja kriitikute poolehoiu ja see nomineeriti 2020 Finlandia ja 2021 Runebergi kirjandusauhinnale. Kriitikute sõnul on romaan „kütkestav ja külluslik lugu“ ning Bertelli kiidetakse selle eest, et ta „hoolitseb oma inimeste eest õrnalt isegi siis, kui nad seda ei vääri“.

Põhjamaade romaan

On aasta 1944, sakslased okupeerivad endiselt kogu Norrat, kuid juba paistab sõja paratamatu lõpp. Ingrid on taas oma isakodus, Barrøy kaljusaarel, paraku täiesti üksi. Ta püüab korraldada oma elu talve künnisel, käib merel kala nõudmas, heitleb iseenda ja oma mälestustega. Ühel päeval saadab meri saareranda mitu ohvrit, kes on pärit merel põhja lastud Saksa laevalt, aga ka pooloimetu mehe, kelle Ingrid elule toibutab. Mõne intensiivse nädala jooksul elab ta läbi eriskummalise armuloo. Mees lahkub peagi, ent Ingridile jääb temast laps, mis mõjub naisele algul ootamatuna, kuid hiljem tõelise õnnistusena. Seda enam, et üheaegselt lapse sünniga lõpeb sõda ja saarele tulevad tagasi need, kes sinna on varem kuulunud – ning elu võib edasi minna.
Romaan on põhjamaiselt karge, sündmusterohke, seda iseloomustab omapärane keelekasutus, kujundirikkus. „Valge laam” on otsene järg romaanile „Nähtamatud”.

Põhjamaade romaan

On aasta 1946 ja Norras on juba aasta aega valitsenud rahu. Ent Ingridi hing ei saa kodusaarel Barrøyl rahu – ta pakib kohvri, seob kümnekuuse tütre suurrätikuga selga ja asub pikale retkele, lootuses leida oma sõjaaja armastus ja lapse isa, venelasest sõjavang Aleksander. Ingrid hakkab mehe jälgedes Rootsi poole liikuma. Sellest saab isevärki eepiline rännak. Ta näeb, kuidas Norramaad pärast sõda üles ehitatakse, kohtab Aleksandriga seotud inimesi ja kuuleb lugusid, mis põimuvad omavahel ja annavad talle ajapikku aimu mehe saatusest.

„Rigeli silmad” on emotsionaalne ja kaasahaarav romaan sõja läbi teinud inimestest, jutustatud ebatavalise naise vaatevinklist. Sest sõda muudab inimesi. Kuid seda teeb ka rahu. Sõda muudab inimeste mälu ja paneb nad oma väärtusi ümber hindama. Rahu sunnib inimesi tulevikule mõtlema.

Norra autori ROY JACOBSENi (snd 1954) looming on pälvinud hulganisti nii kodumaiseid preemiaid kui ka rahvusvahelist tunnustust. Tema teoseid on tõlgitud enam kui 35 keelde. Eesti keeles on ilmunud tema romaan „Imelaps” (2010) ning triloogia kaks esimest osa „Nähtamatud” (2014) ja „Valge laam” (2016). Romaan „Rigeli silmad” on triloogia kolmas osa.

Pärast pikka eemalolekut on Ingrid tagasi Barrøyl. Elu on pealtnäha rahulik, kuid endiselt heidab sõda sellele oma varje. Kollaborantidel on lubatud põgeneda, teised tahavad meeleheitlikult unustada.
Ühel päeval tuleb saarele viieaastane poiss. Varsti pärast seda kaob poisi isa salapäraselt ja Ingrid võtab lapse enda ja oma tütre Kaja juurde. Aga kuidas on tegelikult lood Mathiasega, väikese poisiga, kes on nüüdsest Barrøy kogukonna oluline osa?

„Kõigest emaˮ on neljas raamat sarjas, mis rõõmustanud sadu tuhandeid lugejaid Norras ja välismaal. Ingrid Barrøy lugu, mis algas „Nähtamatutegaˮ ning jätkus „Valge laamaˮ ja „Rigeli silmadegaˮ, on romaanisari kõigile, kes soovivad paremini mõista Norrat ning selle riigi ajalugu ja inimesi. See on intiimne ja romantiline lugu elust sõjajärgses Norras, emaduse väljakutsetest, raskest, üksildasest tööst ja valusate mälestuste varjus elamisest, peategelaseks erakordne naine.

Norra autori ROY JACOBSENi (snd 1954) looming on pälvinud hulganisti nii kodumaiseid auhindu kui ka rahvusvahelist tunnustust. Jacobseni teoseid on tõlgitud enam kui 35 keelde. Eesti keeles on ilmunud tema romaanid „Imelapsˮ (2010), „Nähtamatudˮ (2014), „Valge laamˮ (2016) ja „Rigeli silmadˮ (2019). 

Põhjamaade romaan

Lena Anderssoni viies romaan, mis ilmus 2013. aastal ja mille eest sai kirjanik August Strindbergi nimelise auhinna (Augustpriset). Tegemist on omapärase ja enda vastu väga nõudliku autoriga, stilistiga, kes rikastab sarja „Põhjamaade romaan“ kaasaegset suunda. Raamatu keel on imeline, hästi lihvitud ja iga sõna kaalutud.
See on jutustus armastusest – erakordsest, tavapärasest, ainulaadsest, alati samasugusest. Kolmekümne ühe aastane luuletaja ja esseist Ester Nilsson armub egotsentrilisse kunstnikku Hugo Raski, kui tal palutakse pidada mehest ettekanne. Enesearmastajast Raskile pakub naise imetlus huvi ja nii tekibki suhe, mis baseerub pikkadel filosoofilistel aruteludel. Filosoofiast, esteetikast, suurtest ideaalidest ja kõrgenenud õiglustajust pole aga kasu, kui mängu tuleb iidne ja lihtne tunne – armastus –, sest armastusel on hoopis teised nõuded ja hoopis teised reeglid.

Põhjamaade romaan

Rootsi kirjaniku L. Anderssoni (s 1970) romaan on iseseisev järg romaanile „Omavoli” (eesti keeles 2015), mis pälvis prestiižika Augustpriseti. Terava pilgu ja rohke huumoriga lahkab Lena Andersson sel korral armukese rolli meie kultuuris, samuti sügavale juurdunud arusaamu, mis armukolmnurka juhivad.

Ester Nilsson on tagasi. Ja ta ei ole midagi õppinud. Viis aastat pärast Hugo Raski kohtab Ester Olof Steni. Juba esmakohtumisel reageerib tema keha tuttavalt: ta on ülepeakaela armumas. Olof ei tee saladust, et on abielus Ebba Silfversköldiga, kuid hakkab samal ajal Estriga kohtuma. Nad alustavad suhet, ehkki Olof ei luba seda nii nimetada, sest ta on ju abielus ja tal ei ole vähimatki kavatsust Ebbat maha jätta. Aga mida ta siis Estrist tahab?
Ester ostab auto, et saaks Olofit teatrietendustele, kohtingutele ja igale poole mujale sõidutada. Suved muutuvad Estri jaoks väljakannatamatuks, sest suved veedavad abielumehed oma abikaasadega. Ester Nilssonist on saanud armuke. Kuid Olof Sten on vägagi ambivalentne ja lootus, et ta oma naise maha jätab, tundub igati õigustatud.

Põhjamaade romaan

August Strindbergi elu ja looming on saatnud Lena Einhorni pikka aega. Tema käe all on valminud teledokumentaal "Strindberg - kuradima elu" (2007). "Siri" on autori romaanidebüüt.

Aasta pärast esimest kohtumist August Strindbergiga tõstab paruness Siri Wrangel mässu oma aja ja klassi konventsioonide vastu, ta jätab maha mehe ja lapse, et hakata elama koos noore andeka kirjanikuga. Üheskoos tahavad Siri ja August alustada võrdõiguslikkusel ja vastastikusel austusel põhinevat elu. Siril õnnestub täita oma unistus ja saada näitlejaks. Samal ajal kui Siri pääseb kuningliku draamateatri lavale, tõuseb Augusti täht Rootsi kirjandustaevasse. Ilmuvad “Punane tuba” ja “Meister Olof”. Prantsusmaal Skandinaavia kunstnikekoloonias veedetud aastad aga osutuvad abielu proovikiviks. 1875. aastal imelise unenäona alanud armulugu muutub 1890. aastaks kohutavaimaks õudusunenäoks.

Lena Einhorn (sünd. 1954) on rootsi arst, viroloog ja rakubioloog, kellest on saanud kirjanik ja filmirežissöör. Tema dokumentaalteos oma emast, "Nina teekond", sai 2005. aastal Rootsi kõrgeima kirjandusauhinna Augustpriset ja selle põhjal tehtud film Kuldpõrnika nii parima filmi kui ka parima filmikäsikirja eest.

Põhjamaade romaan

Tom ja Karin ootavad oma esimest last, kui Karin äkki haigestub ja haiglasse satub. Laps aidatakse keisrilõikega ilmale. Nagu painajalikus unenäos jookseb Tom haigla all kulgevate tunnelite kaudu intensiivraviosakonna ja vastsündinute osakonna vahet – elu ja surma vahet.
Ta naaseb koju lapsega, aga ilma Karinita, ootamatust kaotusest vapustatuna. Mõni kuu hiljem sureb ka Tomi isa, kellega pojal on kogu elu olnud keerulised suhted.

„Igal hetkel oleme veel elus” on valus ja ilus lugu armastusest ja surmast, isadusest ja hetkhaaval elatavast elust. Ka siis, kui pinev olevikulugu surmast võtab tempo maha, rändab ajas tagasi ja hakkab kokku panema mosaiikpilti Tomi ja Karini ühisest elust, säilib terav reaalajatunne. Tasapisi hakkab lugeja aru saama, kuidas Tomi ja Karini armastus välja kujunes, ja mõistab, et see lugu ei räägi ainult vapustusest ja leinast, vaid eelkõige räägib see elust.

Malmquisti keel on täpne, ta hoidub ülespuhutud väljenditest. Teose muudab eriti haaravaks autori oskus kasutada kirjutades osavalt tempomuutust, tormates kord raevuka hooga ning siis peatudes ja kirjeldada mingit väikest, kuid olulist detaili. Ta teeb seda tasakaalustatult, oma isikupärases rütmis, hoides lugejat haardes, kuni viimane lehekülg on loetud, ega lase ka siis päriselt lahti. See lugu jääb väga kauaks meelde.

Tom Malmquist (snd 1978) on luuletaja ja muusik. Rahvusvaheliselt menukas autobiograafiline romaan „Igal hetkel oleme veel elus” on tema esimene proosateos, mis pälvis Rootsis Dagens Nyheteri kultuuriauhinna ja Karin Boye kirjandusauhinna ning kandideeris 2016. aastal Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale.

Põhjamaade romaan

Norra nüüdiskirjanik Kurt Sweeney (snd 1961) on kirjutanud rikkaliku suguvõsaromaani, mis ulatub üle kolme põlvkonna ja kolme mandri 20. sajandi poliitiliste ja kultuurikonfliktide taustal. Minategelane John on pärit USA-st ja kasvatab Norras üksikisana väikest poega. Raamat on mõeldud kui testament pojale, et tutvustada talle pereliikmeid ja peretülide tagamaid, anda talle võimalus mõista. Minategelase isa George on andekas kunstnik, aga joodik ja vägivallatseja, kelle tõttu laguneb perekond ja kannatavad lapsed. Kasvanud üles adventistide peres võimuka ema lemmikpojana, sõidab ta õrnas eas misjonäriks Euroopasse. Mõjutatuna Vana Maailma rikkalikust kultuuripärandis asub aga innukalt õppima ja lugema ning kuigi ta peab perekonna survel kirurgiks õppima, loobub arstitööst ja religioonist ning hakkab kunstnikuks. See lõhestab perekonna. George kolib oma perega Norrasse, kust tema naine pärit on, aga kaotab tunnustust ja mõistmist leidmata kontrolli enda üle ja sunnitakse riigist lahkuma. Isa tempude tõttu on ka John norra sugulaste poolt eemale tõrjutud, ka tema peab Norrast lahkuma. Nagu isa, otsib ka John elu mõtet ja lunastust kunstist, kirjandusest ja muusikast, Euroopa rikkalikust kultuuripärandist, mis vastandub teravalt sektantliku religiooni kitsarinnalisusele. 

Kurt Sweeney sündis 1961. a Los Angeles, kuid elab oma perega Norras Tønsbergis. Ta töötab kultuuriajakirjaniku, kunstikriitiku, tõlkija ja sotsiaaltöötajana. „Koonused“ on tema debüütromaan.

Põhjamaade romaan

Romaani keskne tegevuspaik on Rootsi tuntuim vaimuhaigla Beckomberga, mille eraldatud ja ebaisikulisse olustikku on autor oskuslikult põiminud ühe perekonna loo. Sel moel on ta andnud raviasutusele inimliku näo. Teose peategelased on ravil viibiv tundliku loomuga alkohoolik ja tema tütar. Autor käsitleb tütre armastust isa vastu ja püüdeid temani jõuda, alguses lapseeas, hiljem noore naise ja emana teda mõista. See lugu räägib unistusest hoida valguse käes kedagi, kes ei ole tahtnudki seal olla, soovist kinni püüda see, kes tahab vabalt langeda.

Paljutahulise romaani ebatavaliste tegelaskujude kaudu mängib autor mõttega vabadusest ja selle piiramisest, haigusest ja normaalsusest. Kaunis loodusmiljöös asuv haigla omandab Stridsbergi sule läbi peaaegu müütilise mõõtme. Tegelaste eluraskustest ja tegevuspaiga alateadvuslikust süngusest hoolimata on teose meeleolu pigem helge ja inimlik.

Sara Stridsberg (snd 1972) on üks Rootsi nüüdiskirjanduse säravamaid esindajaid. Tema keel on omanäoline ja Rootsi kirjanduses erandlik. Just see lüüriline ja elegantne, ühtlasi karge ja lihtne väljenduslaad kujundab romaani eripalgelistest tegelaskujudest ja sündmustest harmoonilise terviku ning toob esile autori tohutu empaatiavõime. 2016. aastal valiti Stridsberg Nobeli kirjandusauhinda jagava Rootsi Akadeemia 13. liikmeks.

Põhjamaade romaan

Helle Helle (s 1965) on tänapäeva Taani üks omapärasemaid prosaiste. Tähendusrikas on juba tema kirjanikunimi: tegelikult võikski see olla ta pärisnimi, sest Helle on Taanis kasutusel nii ees- kui ka perekonnanimena. Kirjanik sündis siiski Helle Olsenina ja avaldas esimese novelli aastal 1987 Helle Krogh Hanseni nime all, alles hiljem võttis ta endale ühe oma vanaema perekonnanime, lootes selle kõlavusele ja meeldejäävusele, ning esimene raamat „Näide elust” („Eksempel på liv”, 1993) ilmuski juba Helle Helle nime all. Suurem läbimurre kirjanikuna tuli romaaniga „Rødby-Puttgarden” (2005), mis pälvis niihästi kriitikute auhinna kui ka lugejate tähelepanu.

Helle Helle stiil on napp ja minimalistlik, tähendused leiab lugeja ridade vahelt, ütlematajätmistest ja argielu pisiasjadest. Tema tegelased on tavalised väiksed inimesed, kes elavad provintsis ja elu serval, nad viibivad kapseldunult oma maailmas, neil on raskusi enda avamisega, teiste inimestega suhtlemisega; neis lugudes nagu ei juhtukski õieti midagi ja ometi on need kaasahaaravad oma üksikasjalisuses ja oma vaoshoitud huumoriga. Sõnu on vähe, ent iga neist on oluline.

Öeldu kehtib täielikult ka siinse romaani „Kui tahad” kohta: kaks tervisejooksjat eksivad ära puhkekoha lähedases Jüütimaa metsas, veedavad koos kaks ärevat ööd, osutuvad kaunis abituiks looduses, suhtlevad hädapäraselt, kuid ei jõua ometi teineteisele kuigivõrd lähemale.

Põhjamaade romaan

„Järgnen sulle“ on haarav lugu inimlikust visadusest, armastusest ja perekonnasaladustest. Autor kulgeb vahelduvates peatükkides kahe ajajoone ja vaatenurga vahel, põimides kokku Unni ja Kåra lugusid neid lahutavate aastakümnete lõikes. See on hingeminev väljarändajate lugu ning samas sünge ja käänuline peredraama.

1897. aastal põgeneb noorpaar üle mägede Norrast Rootsi. Unni on illegaalsete abortide tegemise eest napilt vangistusest pääsenud ja tema kõrval on rändur Armod. Kaasas vaid Unni pisipoeg Roar, kirsipuust ravimikarp ja armastus teineteise vastu, lähevad Unni ja Armod üle Rootsi piiri, et rajada kodu metsalagendikul asuvasse mahajäetud hütti.
1973. aastal istuvad kaks leske teineteise vastas laua taga, mille on seitsekümmend aastat tagasi meisterdanud Armod. Vananev Bricken kavandab oma mehe Roari matuseid minia Kåra valvsa pilgu all. Brickenit rõhuvad terve elu varjatud saladused. Kåra teab Roari kohta asju, mida on võimatu valjusti välja öelda. Toimub vaikuse duell, kui mõlemad naised ootavad, et üks neist teeks esimese liigutuse. Roar on surnud ja Kåra otsustab välja selgitada ammu maetud tõe.

LINA NORDQUIST (sünd 1977) on Rootsist Hälsinglandist pärit kirjanik, füsioloog ja poliitik. Alates 2018. aastast on ta Rootsi parlamendi liige. „Järgnen sulle“ on tema esikromaan, selle tõlkeõigused on müüdud kaheteistkümnesse keelde.

Põhjamaade romaan

Kartmatu norra kirjanik Vigdis Hjorth (snd 1959) ja käesolev romaan põhjustasid norra kirjanduse viimase suurema skandaali (pärast Karl Ove Knausgårdi „Minu võitlust“), mistõttu seda on ohtralt tõlgitud ja tunnustatud. Võib julgelt öelda, et see on kirjaniku senise loomingu tipp.

Raamat räägib jõukast norra perekonnast, kus väliselt kõik klantsib, aga seest on midagi väga mäda, suhted on keerulised, pärandiküsimus tekitab vastastikust vihavaenu ja tagatipuks süüdistab tütar oma isa seksuaalses kuritarvitamises. Skandaalselt mõjub romaan aga sellepärast, et lugu on võetud kirjaniku enese elust, mille tõendiks avaldas Vigdis Hjorthi noorem õde Helga aasta hiljem „kättemaksuromaani“, kus püüab esitatud fakte ümber lükata ja ennast puhtaks pesta. Norras joosti ka sellele romaanile tormi.

Hjorth debüteeris lastekirjanikuna ja hakkas seejärel kirjutama täiskasvanutele. Ta pälvis laiemat tähelepanu romaaniga „Draama Hildega“, mis ilmus 1987. aastal. 2006. aasta suvel valisid ajalehe Dagbladet lugejad tema romaani „Oleks“ (2001) viimase kahekümne viie aasta üheks olulisemaks teoseks. Hjorthi raamatud käsitlevad inimese elusituatsioone ja -valikuid, aga ka poliitilisi teemasid. Romaanidega „Rattavahetus“ (2007), „Räägi minuga“ (2010), „Kolmkümmend päeva Sandefjordis“ (2011), „Elagu postisarv!“ (2012) ja „Norra maja“ (2014) on kirjanik end tõestanud julge poliitilise autorina.

Põhjamaade romaan. Neshovite-saaga 2. raamat

“Erakvähid” on triloogia teine romaan, kus esimesest osast “Berliini paplid” lugejale tuttavaks saanud tegelaste elu pööratakse pea peale. 
Torunn Breiseth, romaani üks peategelasi on kolmekümne seitsme aastane, vanim kolmest vennast ja ainuke, kel on järeletulija. Ootamatult pärib Torunn talu ja seisab suure eluvaliku ees. Keskmine vend Margido, kes peab väikest matusebürood Trondheimis, sipleb usu, kõhkluste ja pealetükkiva lesknaise vahel. Noorim vend Erlend, tunnustatud aknadekoraator Kopenhaagenis, seisab samuti tähtsate eluvalikute ees. Nad annavad endast parima, kuid kas veresidemetest ja heast tahtest piisab, et suguvõsa liita? 

ANNE BIRKEFELDT RAGDE (sünd.1957) on oma raamatute eest pälvinud palju kirjandusauhindu, nende hulgasNorra ihaldatuima auhinna Bragepriseni. Käesoleval sarjal on olnud suur menu Norras ja väljaspool selle piire. Kahe esimese raamatu põhjal on valminud ka teleseriaal, mis purustas kõik seriaalivaatajate rekordid.

Põhjamaade romaan. Neshovite-saaga 3. raamat

Triloogia kolmas raamat, järg romaanidele “Berliini paplid” ja “Erakvähid”, kus kahes eelnevas raamatus toimunud sündmused sunnivad Tori tütart Torunni, suguvõsa ainsat järeltulijat, talupidamist enda õlgadele võtma. Torunni onud, Neshovi perepojad, jätavad kõik hooled noore linnatüdruku õlgadele. Nemad tulevad tallu vaid kui külalised ja puhkajad. Ülejõu käivast tööst Torunn murdub ja kaob Neshovilt. See pöörab kogu sealse elu teise suunda. 

Põhjamaade romaan. Neshovite-saaga 5. raamat

„Elunautijad“ on Neshovi-saaga viies raamat, järg romaanidele „Berliini paplid“, „Erakvähid“, „Rohelised aasad“ (eesti keeles kõik 2008) ja „Andestada saab alati“ (2017). Tormod Neshov elab nüüd hooldekodus ja tunneb end seal turvaliselt. Kuid ta on kaitsetu mälestuste ees, mis öösiti tema üle võimust võtavad. Mitte mingi hinna eest ei soovi ta külastada Neshovi, kuigi Torunn on nüüdseks talu üle võtnud ja vana räämas maja on korda saamas. Torunn osaleb üha rohkem Margido matusebüroo tegemistes. Erlend on end ajutiselt töölt vabaks võtnud, et hoida silm peal Klampenborgi villa remondil, ja tema elu oleks puhas nauding, kui Raasukese uued toitumisreeglid seda elu ei segaks. Ragde on kirjutanud järjekordse haarava loo vanadest roostes peresuhetest, mis siiski on sisimas soojad; surmast, mis võib olla järsk ja halastamatu, ja elust, mis peab alati edasi minema. „Elunautijad“ on õrn, kuid jõuline lugu sellest, mis lahutab, ja sellest, mis seob inimesi ning just see teeb teose hingeminevaks tervikuks.

Norra kirjanik Anne B. Ragde (snd 1957) on kirjutanud hulgaliselt romaane ja novellikogusid. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Sigrid Undseti eluloo eest pälvis ta Norra kõrgeima kirjandusauhinna. Suurima tunnustuse on ta saavutanud mitmete auhindadega pärjatud Neshovi-raamatutega. Saaga põhjal on valminud ka populaarne telesari. Eesti keeles on samalt autorilt ilmunud ka romaanid „Öine soov“ (2010) ja „Ma teen su nii õnnelikuks“ (2012).

Põhjamaade romaan. Neshovite-saaga 6. raamat

„Tütar” on Neshovite saaga kuues raamat, järg romaanidele „Berliini paplid”, „Erakvähid”, „Rohelised aasad” (eesti keeles kõik 2008), „Andestada saab alati” (2017) ja „Elunautijad” (2018). Margido on lahkunud ja Torunn Neshovi matusebüroo juhtimise üle võtnud, jätkates samal ajal ka vana talu enda omaks muutmist. Aga kui ta soovib oma perekonnanimeks võtta Neshov, katkeb hetkega vaikselt üles ehitatud hea kontakt emaga. Pealegi on tallu oodata külla Erlendit kogu tema seitsmeliikmelise Taani perega. Torunn on murede käes murdumas. Asja ei tee ka paremaks Kai Rogeri poolt Erlendi lastele rõõmuks toodud kaks põrsast. Torunni jaoks on sead läbitud eluetapp, nagu ka Erlend ja Kai Roger. Aga seekord saab Torunn näha, mis puust Erlend tehtud on. Ja võib-olla on lõppkokkuvõttes Kai Rogeril nii mõneski asjas õigus.

Selle raamatuga tõmbab autor saaga lahtised otsad kokku. See on Torunni raamat: romaan naisest, kes on terve oma elu põgenenud, aga nüüd lõpuks julgeb võtta vastutust, seista enda eest ning valida armastuse.

Norra kirjanik Anne B. Ragde (snd 1957) on kirjutanud hulgaliselt romaane ja novellikogusid. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Sigrid Undseti eluloo eest pälvis ta Norra kõrgeima kirjandusauhinna. Suurima tunnustuse on ta saavutanud mitmete auhindadega pärjatud Neshovi-raamatutega. Saaga põhjal on valminud populaarne telesari. Eesti keeles on ilmunud ka tema romaanid „Öine soov” (2010) ja „Ma teen su nii õnnelikuks” (2012).

550 jõukohast küsimust tippmälumänguritelt!

Mis võiks olla põnevam, kui liikuda ringi kaunil kodumaal, avastada uusi paiku, kogeda erinevaid tundeid, kohtuda toredate inimestega ning koguda uusi huvitavaid teadmisi Eestimaa kohta?!

Veereta täringut, vasta põnevatele ja harivatele küsimustele ning kogu Eestimaa aardeid!

Sellest mängust võidavad kõik, aga üks võidab mängu!

Mängukomplekti kuuluvad: mängulaud, 8 nuppu, täring, 5×55 küsimuste kaarti 550 küsimusega tippmälumänguritelt (teemad: loodus, maateadus, kultuur, varia, „Põhiseadus 100“), 110 rukkilille ja suitsupääsukese sümboolikaga mängumärki, mängu juhend.

KAS TEADSID? on lõbus ja kaasahaarav kogupere mälumäng.

Mängijad valivad kaardid endale meelepärase pildi järgi ja seejärel vastavad valitud kaardil olevatele küsimustele ning koguvad punkte. Kaardi ääre värvus annab vihje, mis teemavaldkonnaga kaart seotud on. Aga olge valmis, piltide taga võib peituda üllatusi!

Mäng sisaldab 300 pildiga mängukaarti ja 900 küsimust kuuest erinevast teemast: riigid, loomariik, loodus, tooted ja sündmused, meelelahutus, varia.

Veetke kvaliteetaega pere või sõprade seltsis ja omandage põnevaid teadmisi ümbritsevast maailmast!

Meistergiid Tallinna vanalinna lauamäng kutsub ajalugu uurima. 

Mäng käsitleb Tallinna vanalinna kujunemislugu. Ekskursioon mängulaual läbi sajandite ja poliitiliselt põnevate keerdkäikude tutvustab pärimuslikke legende, kronoloogiliselt aset leidnud sündmusi ja kultuuriväärtuste teket, õpetab linnaruumis orienteeruma ja märkama hästi säilinud keskaegset arhitektuuri. Mängu käigus meenutame kultuuriväärtuste loojaid ja ajalooliselt karismaatilisi võtmeisikuid. Saame teada, kuidas erinevate rahvaste kultuuriline osatähtsus on mõjutanud eestimaalaste käekäiku, mõttemaailma ja elulaadi.

Kogupere täringumäng treenib mälu, arendab fantaasiat ning tähelepanu- ja empaatiavõimet. Igast mänguhuvilisest võib saada Tallinna vanalinna hästi tundev meistergiid!