Tallinna Ehituskooli digiõpe Meiler Tunniplaan Tallinna Ehituskooli blogi Tallinna Ehituskool Instagrammis Tallinna Ehituskool Facebookis Tallinna Ehituskool Youtube's

Viimased uudised

 

Arhiiv

Parimad meistrid Tallinna Ehituskoolist - tule õppima

25. juunist 2020 toimub Tallinna Ehituskoolis kohapeal sisseastumise avalduste esitamine ja dokumentide vastuvõtt tööpäeviti kell 10.00–14.00 ruumis 122. Loe erialade kohta (tähestikulises järjekorras) rohkem ja tule õppima!

 

CNC PUIDUTÖÖTLEMISKESKUSE OPERAATOR

CNC puidutöötlemiskeskuse operaator on inimene, kes töötab arvjuhtimisega (CNC - computer numerical control ehk arvjuhtimine) seadmetel mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtetes. CNC operaatorid on hinnatud töötajad nii Eestis kui ka välismaal ettevõtetes, kus on tegemist arvutijuhitavate tööpinkidega, nende seadistamise ja hooldamisega. Tööks vajalike isikuomaduste hulka kuuluvad hästi arenenud matemaatilis-loogiline mõtlemine, hea analüüsioskus ning tugev ruumiline kujutlusvõime. Operaatori peamine tööülesanne on puidu või puidupõhiste materjalide lõiketöötlemine, sh mitmesuguste puitdetailide valmistamine.

Loe edasi: https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/cnc.

 

EHITUSPUUSEPP

Ehituspuusepa põhilisteks tööülesanneteks on puitkonstruktsioonide ehitus ja remont. Ehituspuusepad koostavad, püstitavad ja remondivad puitkonstruktsioone ning detaile. Ehituspuuseppade ülesandeks on ka ehitiste välis- ja siseelementide – seinte, ukse- ja aknakarpide, viimistlusplaatide ja -paneelide sobitamine ning paigaldamine, puitdetailide lõikamine, kujundamine, monteerimine jms. Ehituspuusepad paigaldavad ka parkett- ja puitpõrandat. Puusepad võivad spetsialiseeruda puusepaks, laudsepaks, laevapuusepaks või tisleriks. Vajalik on hea füüsiline vorm ja koordinatsioon ning kõrgusetaluvus.

Loe edasi: https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/puusepp.

 

EHITUSVIIMISTLEJA

Ehitusviimistleja põhilised tööülesanded on maalri-, krohvimis-, pahteldamis-, tapeetimis-, värvimis-, dekoratiivviimistlus-, plaatimistööd ning põranda-, seina- ja laematerjalide katmistööd. Seda nii hoonete sise- ning välispindadel. Ehitusviimistleja võib spetsialiseeruda erinevatele töövaldkondadele või omandada kõik viimistleja kutseoskused.

Väga vajalikud on hea tervis ja vastupidavus, sest suurem osa tööpäevast möödub püstijalu. Ehitusviimistleja töö on loominguline ning nõuab värvide, mustrite, materjalide kokkusobitamist. Kõik ehitusviimistlejad peavad oskama mõõta ja arvestada materjalikulu; lugeda ehitusjooniseid; koostada lihtsamaid ehituskavandeid/eskiise; kasutada põhilisi viimistlusvahendeid – ehitustööriistu ja masinaid; ette valmistada viimistlustöödeks vajalikku pinda.

Loe edasi https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/viimistleja.

 

KATUSEEHITAJA

Katuseehitaja töötab ehitusel peamiselt lamekatusekatja, kaldkatuse ehitajana. Lamekatusekatja ehitab katuse kalded, paigaldab aurutõkke, soojustuse, hüdroisolatsioon- ja plekkdetailid, ehitab vajalikud sõlmed ja paigaldab kattematerjali. Kaldkatuse ehitaja paigaldab tuuletõkke, aluskatte ja roovituse, ehitab vajalikud sõlmed ning paigaldab kattematerjale.

Kvaliteetne katus peab pidama vett, tuult, sooja, veeauru, õieti tuulduma ning ära juhtima sademevett. Katusekatmisel on väga tähtis valida õige tehnoloogia, sest vale tehnoloogia või ebasobiv materjal kahjustab hoonet tervikuna.

Loe edasi: https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/katuseehitaja.

 

KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITAJA

Üldehitustööliste põhilised tööülesanded on ehitiste vundamendi, konstruktsioonide, seinte ehitamine, remont ning hooldamine seest- ja väljastpoolt; raudbetoonkarkasside ja -konstruktsioonide monteerimine ning ehitamine. Üldehitustöölised jagunevad muuhulgas müürseppadeks, betoneerijateks, armeerijateks, monteerijateks. Suuremates ehitusfirmades võivad ehitajad spetsialiseeruda teatud tüüpi objektidele, nagu tehased, eramajad, ärihooned jne. Samuti võib spetsialiseeruda sise- või välitöödele.

Müürsepad ehitavad ja remondivad looduskividest, tellistest, õõnestellistest ja ehitusplokkidest ehitiste seinu ja vaheseinu ning korstnaid. Betoonkonstruktsioonide ehitajad ehitavad ja remondivad betoonkonstruktsioone, nagu laed, seinad, mahutid, ja raudbetoonkonstruktsioone. Nad töötavad tehastes ja väliobjektidel. Tehastes valmistatakse betoondetaile.

Loe edasi: https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/ehitaja.

 

KÜTTE- JA JAHUTUSSÜSTEEMIDE LUKKSEPP

Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp tegeleb majade jääksoojuse ja energiatõhususega, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemidega, ta oskab tehnosüsteeme ehitada, parandada ja hooldada. Majad muutuvad aina intelligentsemaks, mis omakorda nõuab seadmete põhjalikku tundmist ja tehnilist taipu. Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepa töö eeldab koostöövalmidust, meeskonnas töötamise oskust, keskendumisvõimet, hoolikust ja füüsilist vastupidavust. Vahel kutsutakse lukkseppa ka külameheks, torulukksepaks, isoleerijaks. Nimi ei tee meest, mees teeb nime. Haridusega tulevad kaasa oskused: hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine, remont ja hooldus, välistrasside ja rajatiste ehitamine, alternatiivenergeetika tundmine.

Loe edasi https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/kutte-ja-jahutussusteemide-lukksepp.

 

MAASTIKUEHITAJA

Maastikuehitaja amet on välja kujunenud maastikuarhitektuurist ning nende põhitöö on aia või haljasala rajamine, mullatööd, teede, müüride ja puidust väikerajatiste ehitamine, istutusalade ettevalmistamine, istutamine, muru rajamine jms. Nad osalevad ka aiahooldustöödel: rohivad, niidavad muru, teevad puude hoolduslõikust ja taimekaitsetööd, väetavad taimi jms. Maastikuehitaja peaks tundma puid, oskama lugeda aedade/haljasalade tehnilisi projekte ning rajada ja hooldada aedu ning haljasalasid.

Maastikuehitaja külvab, kastab, väetab, korrastab ja koristab taimi, lõikab tagasi ja oskab paljundada taimi. Samas on maastikuehitaja pärismaaks ka müüride, lehtlate, pergolate, terrasside, võreseinte, lihtsamate katusealuste, treppide, tarade ja teiste puidust rajatiste ehitamine ja hooldamine, kiviaedade, sillutise rajamine (betoonkivi, looduskivi, puidu- ja sõelmekate), eri liiki muru hooldamine. Just seetõttu sarnaneb maastikuehitaja amet paljuski ka ehitaja omaga.

Loe edasi https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/maastikuehitaja.

 

MÖÖBLIRESTAURAATOR

Mööblirestauraator taastab mööbliesemeid ning tema töö sisaldab puitmööbli parandamist, remontimist, värskendamist ning pehme mööbli kattematerjali vahetust koos polstri parandustöödega. Mööblirestauraator teostab restaureeritava mööbli ajaloolist uuringut. Restaureerib (võib ka parandada või tegelda säilitamisega, konserveerimisega) vana mööblit, püüdes sellele anda algupärane välimus. Kuna vana mööbel ja selle taaskasutamine on tänapäeval väga populaarne, on selliste oskustega inimene kõrgelt hinnatud.

Oma töös lähtub mööblirestauraator eseme otstarbest, selle terviklikkusest ja väärtustest ning tellija soovist. Oluline on jälgida, et mööblieseme stiil, ajaline kulumine ja autentsus oleks säilitatud. Mööblirestauraator lähtub oma töös tellijaga kooskõlastatud lähteülesandest, ta oskab oma teenust turundada.

Loe edasi https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/mooblirestauraator.

 

PEHME MÖÖBLI VALMISTAJA

Pehme mööbli valmistaja valmistab esteetilise välimusega kvaliteetset pehmet mööblit kogu tootmisprotsessi ulatuses. Enamasti teeb ta sda suurtööstuses. Pehme mööbli valmistaja peamisteks tööülesanneteks on karkassi koostamine, pehmendus- ja alusmaterjalide lõikamine, pehmendus- ja alusmaterjalide pealistamine (liimimine), pealistusmaterjalide (kangas või nahk) lõikamine, mööblikatete (keedrid, lukud, tepingud jm) õmblemine, karkassi polsterdamine ja toote või toote osade monteerimine ja pakkimine.

Arvestada tuleb, et pehme mööbli valmistaja puutub töös kokku tolmu, tööstusliku liimi, kemikaaliaurudega. Tööohutuse reegleid on tarvis järgida. Pehme mööbli valmistajana töötamine eeldab ennekõike täpsust ja rutiinitaluvust. Nii ka loomingulisust, käelist osavust, head silmamõõtu ja füüsilist vastupidavust.

Loe edasi https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/pehme-moobli-valmistaja.

 

RESTAURAATOR-VIIMISTLEJA

Restauraator-viimistleja on heade käeliste võimetega oskustööline, kelle teadmised, oskused, hoiakud ja haridus võimaldavad tal hinnata restaureerimist vajavate objektide seisundit ning osaleda selle taastamisprotsessis järgides restaureerimise ja muinsuskaitse põhimõtteid. Restauraator kogub ja analüüsib erialast informatsiooni ning vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest.

Restauraatori üheks põhiliseks rolliks on kultuuripärandi hoidmine - säilitamaks seda nii praegustele kui tulevastele põlvkondadele. Restauraator taastab eseme või hoone algse välimuse ja otstarbe; kasutab autentseid töövõtteid ja viimistlustehnikaid. Restauraator õpib hindama restaureeritava eseme või hoone seisukorda, sellest tulenevalt teostab taastamistöid.

Loe edasi https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/restauraator-viimistleja.

 

SISETÖÖDE ELEKTRIK

Elektrikukutse tagab kindla töö, sest elektrikuid on alati tarvis. Kuni kasutatakse elektriseadmeid, on vaja inimesi, kes oskavad elektrisüsteeme paigaldada ja neid hallata. Üldisemalt saab elektriku töös esile tuua neli valdkonda: paigaldus- ja monteerimistööd; käitamine ja kontroll; remondi- ja hooldustööd; planeerimine ja juhtimine.

Elektrikuna töötamiseks on nõutud ka erialane kutsetunnistus. Kutsenõuded on kirjas elektrikute kutsestandardites. Õppeperiood lõpeb erialase lõputööga, milleks on eramu elektrisüsteemi projekteskiisi koostamine. Pärast lõputöö kaitsmist on õpilased kogemusi, et sooritada erialane kutseeksam. Kutseeksami edukas sooritamine annab kutsetunnistuse, mis võimaldab edukalt töötada elektrialal ja seda kogu Euroopa Liidu piires. Töökohti on rohkem kui eriala lõpetajaid. Tööga seotud oskused on kasulikud ka eraelus. Tööala on innovaatiline ja elutähid, siin saavad kokku elektrisüsteemid, IT ja automaatika.

Loe edasi: https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/elektrik.

 

TISLER

Tisler ehk mööblitisler valmistab puidust ja puidupõhistest materjalidest tarbimiseks mõeldud mööblit ja puittooteid. Tisler peab oskama teha puidutöötlemispinkidel järgmisi operatsioone: saagimine, hööveldamine, puurimine, lihvimine. Ta peab oskama liimida, pealistada ja viimistleda ning käsitseda mitmesuguseid elektrilisi, pneumaatilisi ja teisi käsitööriistu. Tisleri töökohaks on enamasti mööblitööstuse ja puidutöötlemise ettevõtted.

Nii valmivad tisleri käe all igapäevaeluks vajalikud tarbeesemed, disainitud ilutooted kui ka erinevad detailid: sisustus- ja mööbliesemed (kapid, riiulid, voodid, toolid, lauad); ehituselemendid (uksed, aknad, trepid, põrandalauad, piirdeliistud); sporditarbed (suusad, reketid); mänguasjad; esemed ja detailid (lambijalad, pildiraamid, kardinapuud); puidust nõud; muusikariistad (kandled, klaverid, viiulid) jpm.

Loe edasi https://www.ehituskool.ee/esileht/sisseastujale/erialad/tisler.

2020.06.29 koik erialad 12 tk koos - photocollage.jpg

Pildid: 1.-5. - TEK, 6. - freepik by user11849519, 7. - freepik by onlyyouqj, 8.-10. - TEK, 11. - pixabay by jarmoluk, 12. - TEK

 

Avaldatud 30.06.2020 LT

,,

Suurt ehitist ei saa luua nõrgale vundamendile