See raamat on kirjutatud kõigile, keda huvitab aju ja mis seal sees leida on. Selle teemad on vahetult seotud minu uurimistööga inimese aju, taju ja une valdkonnas.

• Kuidas aju tööst tekib teadvus?
• Mis teeb inimese teiste loomaliikidega võrreldes eriliseks?
• Kuidas ajurakkude omavahelisest sõnelusest tekib inimeseks olemise tunne?
• Miks teadvus kaob, kui uinume?
• Miks on üldse tarvis kinkida unele tervelt kolmandik oma elust?
• Miks me näeme unenägusid?
• Kuidas kasutada aju nii, et töö saaks tehtud ja elu oleks nauditav?
• Kas tehismõistus suudab inimmõistust jäljendada ja isegi ületada?

"Need küsimused pakuvad mulle huvi ja tahan neid teiega jagada, sest minu arvates on põnev vantsida teadmatuse piiril ja kiigata mõistatuste labürinti.“

Jaan Aru (1984) on Tartu Ülikooli ajuteadlane ja psühholoog. Tal on doktorikraad Max Plancki aju-uuringute instituudist Frankfurdis. Oma teadustöö eest on ta saanud Barbara Wengeleri auhinna, teaduse innuka populariseerimise eest aga pälvinud riiklikku tunnustust. 2009. aastal ilmus Jaan Aru sulest Talis Bachmanniga kahasse kirjutatud raamat „Tähelepanu ja teadvus“.
 

MEIE AJU EI OLE MEIE AJAGA KOOSKÕLAS! Kiire elutempo, pidev stress ja alalist internetiühendust eeldav digitaalne elustiil mõjutavad meie aju ja enesetunnet. Meil on üha raskem keskenduda, me magame halvasti, suhtleme üksteisega päris elus üha vähem, kadestame teiste inimeste sotsiaalmeedias esitatud elamusi – ja meie empaatiavõime väheneb pidevalt. Psüühilistest häiretest ja vaevustest ähvardab kujuneda suur oht meie tervisele.

Teoses räägib Rootsi psühhiaater Anders Hansen, populaarse raamatu „Tugev aju” autor, kuidas aju toimib ja mis juhtub, kui me vaatame igal võimalikul ja võimatul ajal oma arvutisse või nutitelefoni. Teemat lähemalt uurides saad peagi aru, et võib-olla peaksid oma aju eest rohkem hoolt kandma. Sest ükskõik, kui palju sulle ka meeldib vaadata ekraanilt Instagrami ja Facebooki uudisvoogu või pilte ja filme, on sinu aju kujunenud hoopis teisel ajal ega ole kohastunud tänapäeva digitaalse ühiskonnaga. Raamat aitab meil saavutada kontrolli oma nutiseadmete kasutamise harjumuste üle, andes uusi teadmisi ja täiesti uue arusaamise sellest, mis inimese peas toimub.

ANDERS HANSEN töötab Stockholmis Karolinska instituudi psühhiaatriaosakonna peaarstina. Peale mitme raamatu on tema sulest ilmunud üle kahe tuhande artikli meditsiinist ja ravimitest, ta on pidanud sadu loenguid, muu hulgas ka ühe TEDi ettekande, ning osalenud raadio- ja telesaadetes. Tema raamat „Tugev aju” (ek Varrak, 2018) leidis palju positiivset vastukaja, seda on saatnud rahvusvaheline müügiedu ja see on aidanud muuta nii poliitikute kui ka tavainimeste elu.

Kogu inimkonna teadmised ja kõik su sõbrad on ainult ühe nupulevajutuse kaugusel. Sul on olemas digitaalsed tööriistad, ekraanividinad, mis koos sinu imelise ajuga võiksid valla päästa enneolematu loova jõu. Aga kindlasti tunned sa kedagi, kellel on na-atukene raske ekraanidest eemale hoida ja kes vahib alati kõige muu mõistliku ja lõbusa tegemise asemel hoopis seda. Mida tundide kaupa ekraani taga passimist selle inimese ajuga tegelikult teeb?

Bestselleri „Ekraaniaju“ noorteversioonis annavad Anders Hansen ja Mats Wänblad nõu, kuidas aidata oma sõpradel ekraanividinad kontrolli alla saada, et need ei juhiks kogu nende elu. Sest ... ega ju ometi sina lase ekraanil enda üle natuke liiga tihti valitseda?

Kas tahad kõiges natuke parem olla? Eks ole, kes siis ei tahaks? Siit leiad tähtsaid fakte ning asjalikke nõuandeid, kuidas liikumine keskendumise, enesetunde, une ja palju muu seisukohast aju mõjutab. Tänu aju tööd lihtsalt ja põnevalt kirjeldavatele peatükkidele ja liikuma innustavatele nõuannetele muutub ka lugeja loodetavasti rõõmsamaks ja tugevamaks – ja isegi targemaks. Nimelt „uuendab“ liikumine aju, nii et mõtled kiiremini, ja kui ümberringi on palju lärmi, siis saad sisse lükata n-ö vaimse lisakäigu. Lisaks hakkad arvutimänge paremini mängima. Sellest juba ära ei ütleks!

Me elame närvilisel planeedil. Selles pole kahtlust. Piisab, kui avada end hetkeks välismaailmale ja vaadata või kuulata või lugeda uudiseid. Uudised mõjutavad meid ja teevad meid närviliseks. Lisaks uudistele survestab meie teadvust moodne leiutis sotsiaalmeedia. See on võimeline tõstma meid pilvedesse või halval juhul paiskama hoopis põrmu.

Kas olete ära lugenud, mitu korda te olete täna alates ärkamisest ilma erilise vajaduseta uurinud oma nutitelefoni ekraani? Kui pole, võiksite seda teha. Vahest avastate siis üllatusega, et teil on nutitelefonisõltuvus. Just seda tunnistab enda puhul avameelselt käesoleva raamatu autor Matt Haig.

Matt Haig räägib sellestki, et ta on nüüdisaegsetes pühamutes – kaubamajades – kogenud õudu, kartes, et mõni rõivapoe vaateaknal olev mannekeen võib teda puudutada. Mis peaks ju olema võimatu.

Usutavasti pakub raamat, mida te käes hoiate, mõnelegi teist äratundmist. Ning ehk on temast ka abi, kui lugeja tunneb juba ammu pakilist vajadust sisemise omaruumi järele, kuhu närvilise planeedi ja kõigi tema hädade eest peitu minna.

Mida me teame noorte vaimse tervise kokkuvarisemisest? Kuidas anda neile tagasi tervem ja vabam lapsepõlv? Erinevate uuringute põhjal halvenes noorukite vaimne tervis 2010. aastate alguses järsult. Depressiooni, ärevust, enesevigastamist ja enesetappe oli üha rohkem, vahel juhtumite arv enam kui kahekordistus. Miks?

Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt esitab faktid teismeliste vaimuhaiguste epideemia kohta, mis tabas korraga paljusid riike. Ta uurib lapsepõlve olemust, seda, miks laps peab mängu ja maailma omal käel avastama, et küpseda taiplikuks täiskasvanuks, kes tuleb eluga toime. Autor tutvustab mehhanisme, mille abil nutitelefonid lapsepõlve ümber programmeerisid. Selle tulemus on häired laste sotsiaalses ja neuroloogilises arengus alates unepuudusest kuni tähelepanu killustatuse, sõltuvuse, üksilduse, sotsiaalse võrdluse ja perfektsionismini. Ta selgitab, miks sotsiaalmeedia kahjustab tüdrukuid rohkem kui poisse ning miks poisid on reaalsest maailmast virtuaalmaailma tõmbunud, millel on katastroofilised tagajärjed neile endale, peredele ja ühiskonnale.

Mis tähtsaim, Haidt esitab selge üleskutse. Ta diagnoosib ühiselu probleeme, mis meid lõksu püüdsid, ja pakub seejärel neli lihtsat reeglit, mis võivad sellest vabastada. Ta kirjeldab samme lapsevanematele, õpetajatele, koolidele, tehnoloogiaettevõtetele ja valitsustele, et lõpetada noorte vaimse tervise epideemia ja taastada inimlikum lapsepõlv.

New York Timesi menuk ja Goodreadsi lugejate parim aimeraamat 2024

Jonathan Haidt on New Yorgi Ülikooli Sterni Ärikooli Thomas Cooley nimelise eetilise juhtimise õppetooli professor. 1992. aastal omandas ta PennsylvaniaÜlikoolis doktorikraadi sotsiaalpsühholoogia erialal ja töötas 16 aastat Virginia Ülikoolis õppejõuna. Oma teadustöös käsitleb ta moraali- ja poliitilise psühholoogia teemasid, nagu kirjeldatud tema raamatus „Õiglane meel“. Oma viimases raamatus „Ärev põlvkond“ jätkab ta Greg Lukianoffiga kahasse kirjutatud raamatus „The Coddling of the American Mind“ algatatud teemasid. Ta avaldab artikleid jms kirjutisi ka oma After Babeli lehel.

Kas sa oled kunagi kuulnud sõnu väärinfo, kuriinfo, süvavõltsing, rohujuurepesu? Tead sa, kes on botid, trollid või vihkajad, või mida tähendab vandenõuteooria? Sa kohtud nende nähtustega nii sotsiaalmeedias ja ka muus meediaruumis igapäevaselt, sest vale informatsioon ümbritseb meid kõikjal. See on paratamatu. Kes seesugust infot levitavad ja mis eesmärgil? Kas see on alati nii olnud või on see ainult tänase päeva nähtus? Kõigile neile küsimustele leiad raamatust vastuse.

Aga kuidas on lood sinu endaga? Kas ka sina võid teadmatusest vale informatsiooni võrku langeda ja selle levikule hoogu juurdegi anda? Jah, võid küll. Seepärast on väga oluline, et sa omaksid vajalikke oskusi ja teadmisi, kuidas infot kontrollida ja õiget valest eristada. Raamat õpetab sulle, kuidas valet informatsiooni tuvastada ja paljastada, milliseid lihtsaid nippe ja tasuta kättesaadavaid veebitööriistu kasutada. Lisaks ka seda, kuidas oma tajuvigadest vabaneda ning millist infot faktikontrolli tehes usaldada. Sammsammulised juhised, testid, viktoriinid ja mängud teevad selle raamatu mitmekülgseks. Humoorikad illustratsioonid loovad lõbusa atmosfääri.

Raamat valiti 2023. aastal rahvusvahelisse The White Raven kataloogi, mis toob igal aastal esile umbes 200 tähelepanuväärset uut laste- ja noorteraamatut üle maailma. Raamatute valiku teevad Rahvusvahelise Noorteraamatukogu lastekirjanduse eksperdid.

Raamatu autor Nereida Carrillo on ajakirjanik, teadlane ja õppejõud. Tal on Barcelona ülikooli (UAB) doktorikraad kommunikatsiooni ja ajakirjanduse erialal. Ta kutsus Hispaanias ellu haridusprojekti Learn to Check, mis õpetab kriitiliselt mõtlema ja faktikontrolli tegema, et vale infot tuvastada. Lisaks viib ta läbi meediaõpetuse koolitusi.

Põnev ja asjatundlik uurimus interneti mõjust nii isiklikele, tööalastele kui sotsiaalsetele suhetele. Uus, elektrooniline keskkond võimaldab meil loobuda piirangutest ja kasutada suhtlusvorme, millest me muidu unistadagi ei julge. Autor analüüsib emotsionaalse intelligentsuse avaldumisvorme ja mulje kujundamist võrgus ning anonüümsuse mõju inimsuhetele.

• Internet psühholoogilises kontekstis
• Maskid ja maskeraad võrgus
• Agressiooni küberpsühholoogia
• Anonüümsed intiimsuhted
• Internetipornograafia psühholoogilised aspektid
• Internetisõltuvuse tekkepõhjused
• Sooküsimused internetis

Dr Patricia Wallace'i haridusalane taust ja karjäär hõlmavad tehnoloogiat, psühholoogiat, äritegevust ja veebiharidust. Ta on töötanud peamiselt akadeemilistes keskkondades, viimati Johns Hopkinsi ülikooli Andekate Noorte Keskuses, kus ta juhtis veebiprogramme ja IT-d. Praegu on dr Wallace Marylandi ülikooli ülikooli kolledži Graduate Schooli abiprofessor, kes õpetab infosüsteemide ja tehnoloogiahalduse kursusi.

«Kas Google muudab meid rumalamaks?» küsib autor provotseerivalt ning vastab sellele: jah, muudab küll.

2011. aasta Pulitzeri kirjanduspreemia finalistide sekka jõudnud raamatus kirjeldab Nicholas Carr inimmõtlemise arengut alates tähestikust kuni kaartide, trükipressi, kella ja arvuti leiutamiseni. Läbi lugemisoskuse pika ajaloo on inimkond jõudnud internetiajastusse, kus süvenemise ja mõtisklemise asemel on oluliseks muutunud infoneelamise ja -töötlemise kiirus ja maht. «Arvutiekraan sõidab oma eeliste ja mugavustega meie kõhklustest üle. Ta on meile nii hea teener, et oleks lausa matslik tähele panna, kuidas ta on samas ka meie isand,» kirjutab Carr.

Kuigi iga uus meedium on muutunud nii mõtlemist kui ka aju, avaldab kõige tugevamat mõju internet – see aktiveerib inimajus uued ühendusteed, jättes unarusse vanad. Autori jaoks tähelepanu keskendamist ja loomingulist süvamõtlemist kehastav raamatulugemine asendub «hajameelselt ühelt lingilt teisele keksimisega». Ta nendib, et internet on lühikese ajaga muutunud elu elementaarseks osaks, milleta pole võimalik enam toime tulla.

Üldtuntud termin «infouputus» saab raamatus sügavama tähenduse ning selle tagajärjed on maetud interneti pakutavate hüvede paksu kihi alla. «Olen ma siis võrgus või mitte, mõistus tahab nüüd infot saada samamoodi, nagu võrk seda jagab: kiirelt liikuvate osakeste voona. Kunagi olin ma sukelduja sõnademeres. Nüüd libisen ma veepinnal nagu jetisõitja,» kirjeldab autor muutusi, mida ta iseenese juures täheldab. Oma väidete kinnituseks toob Carr arvukalt näiteid teadusuuringutest ja värvikatest tõsielulistest lugudest – kaasa arvatud sümfooniaorkestri kontserdist, mida publik kuulamise ajal lühisõnumite abil kommenteeris.

Skunk küberaiapeol, ludiit ja paranoik on vaid mõned väljendid, millega e-mulli lõhki torkavat autorit on õnnistatud. Carri seisukohad võivad meeldida või mitte (mida on näha ka raamatu ilmumist saatnud pooldajate ja vastaste tulistest arvamusavaldustest) kuid kindlasti pole võimalik neid eirata.

Kodust lahkudes lukustame uksed ja kontrollime üle aknad. Enne autoteele astumist vaatame mõlemale poole, et veenduda, kas teeületamine on ohutu. Miks me oleme siis nii muretud internetis ringi liikudes? Edward Lucas näitab oma raamatus, et kübermaailm on palju ohtlikum, kui pealtnäha paistab. Paroolid ei ole tõsiseks takistuseks neile, kes on otsustanud neist mööda hiilida, ja anonüümsus on lihtsalt saavutatav nii heade kui ka kurjade kavatsustega isikutele.

Interneti leiutas väike grupp arvutiteadlasi, kes otsisid vahendeid kiireks infovahetuseks. Viimase kahekümne aastaga on see kasvanud globaalseks infokiirteeks, mis on avatud kõigile. Anonüümsus, mida internetikeskkond võimaldab, tähendab paraku ka tõelise privaatsuse puudumist.

Valeidentiteetide loomise lihtsus muudab haavatavaks meie poliitilise, õigusliku ja majandusliku süsteemi alused. Ettevõtted, valitsused, riiklikud organisatsioonid ja isegi üksikisikud on pidevalt ohustatud, kuna sõltuvus internetist ja nutiseadmetest kasvab järjepidevalt. „Küberfoobia“ mitte ainult ei kirjelda internetis valitsevaid ohtusid, vaid toob välja ka võimalused, kuidas end tolles maailmas paremini kaitsta. Lucas seletab keerulised mõisted lahti arusaadavas keeles ja aitab paremini mõista maailma, millega iga päev kokku puutume.

Edward Lucas töötab ajakirjas The Economist. Ta on kajastanud Ida-Euroopa sündmusi alates 1986. aastast, töötades Berliinis, Moskvas, Prahas, Viinis ja Balti riikides. Ta on raamatute „Uus külm sõda“ (e.k 2008) ja „Pettus“ (e.k 2012) autor.

Selleks, et tõsta teadlikkust võimalikest terviseriskidest ja aidata töötajatel neid vältida, et elada täisväärtuslikumat elu, on olulised tervisedendamine ja heaolu töökohal. Käesolevas kogumikus tutvustatakse terviseriske, millele arvutikasutajad on altid, ja võimalikke meetmeid nende riskide vähendamiseks. Lisaks kehalisele tegevusetusele kannatavad arvutikasutajad ka ebatervislike toitumisharjumuste all. Kogumikus on esitatud toitumis- ja liikumissoovitusi arvutiga töötavatele inimestele ning pakutakse välja meetmeid, mida tööandja võiks kontoris rakendada. Mitmetunnine arvuti taga töötamine jätab inimese vaimsele tervisele jälje; kahjulikud mõjud on seotud ka sõltuvuste või stressi tekitavate olukordade, näiteks küberkiusamisega. Viimastel aastatel on muutunud populaarseks veebipõhine töö ja veebikoosolekud, mis on toonud kaasa nn Zoom-väsimuse tekkimise – käesolevas kogumikus antakse soovitusi, kuidas tervislikumalt veebikohtumistel osaleda.

Heelia Sillamaa „Filtriteta Filtritest” on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikust stiilist, kuid 100% tõestisündinud loost - keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?

“Me võime kiruda nii sotsiaalmeediat kui ka suunamudijaid söögi alla ja peale, aga see ei muuda neid olematuks. Olles ise elu jooksul pidanud nii sotsiaalmeedia turundaja, ajakirjaniku, kui ka elukutselise sisulooja ametit, tundsin, et meil on puudus ühest põhjalikust raamatust, mis avaks kodumaiseid sotsiaalmeedia telgitaguseid võimalikult ausal kujul. See raamat paneb arvatavasti nii mõnelgi parastajal sõrmed sügelema, sest kinnitust saavad mitmed seni vaid kuulujuttude ja eelarvamuste tasandile jäänud jutud. Sealjuures loodan aga südamest, et ehk aitab see ausus sotsiaalmeedia sisuloojaid ka veidi paremini mõista ja nende kallal ilkumisele piire seada.” - autor Heelia Sillamaa

Parimad sõbrannad Suze, Nikki, Ani ja Lydia lubavad teineteist alati pealetükkivate kuttide eest kaitsta. Ootamatult reedab Suze sõlmitud pakti ning hakkab üleöö käima kooli eliitmaadleja ja suurima ahistaja Tarkin Shaw’ga. Ent asjad pole nii nagu need näivad. Suze on langenud väljapressimise ohvriks ning peab õigluse nimel võitlema maailmas, kus ohver on alati süüdi.

„Saada pilte” on silmiavav noorteromaan, mis heidab terava pilgu psühholoogilise manipuleerimise, seksuaalse ahistamise, küberkiusamise ja toksilise maskuliinsuse teemadele.

Lauren McLaughlin on kirjutanud viis romaani ja kaks lasteraamatut. Enne kirjanikuametisse asumist lõi Lauren laineid filmimaailmas. Muuhulgas aitas ta suurele ekraanile tuua „American Psycho” ning tegi muusikavideod sellistele artistidele nagu Nas, The B52’s, Spin Doctors ja Monie Love.

15-aastane Anna Elisabeth on täiesti tavaline tüdruk – nagu mõni su sõber, pinginaaber või sina ise. Miskipärast on ta aga sattunud kahe klassiõe pilkealuseks. Kas tõesti on asi selles, et tal pole olnud veel ühtegi suhet?

Oma lemmik on Annal poiste hulgas küll ja tal poleks midagi selle vastu, et temaga välja minna, aga … siis hakkab temaga käima hoopis Anna söömishäiretega võitlev sõbranna. Tüdrukute omavahelised suhted lähevad seetõttu aina keerulisemaks, kuni lõpuks saabub ootamatu lahendus.

Kui palju kahju võib teha või milliste tagajärgedeni viia üksainus salaja tehtud piinlik foto, kui see valede inimeste kätte satub? Milleni võib viia netikiusamine ja mida on ohver ‒ ja tema sõbrad ‒ valmis tegema, et sellele vastu seista?

Tütarlaps Sara juba ei peenutse ega teeskle tagasihoidlikku, tema teab täpselt, et on maailmas ainukordne ja kõiges kõige parem. Valdab võõrkeeli ja võitluskunste, teab arvutitest rohkem kui keegi iganes, tema arvutites on 5-astmeline turvasüsteem, Sara hoiab alati jalad soojas ja pea külma. Nii peabki olema kui su ema oli spioon ja isa on palgamõrvar. Lüüriline kõrvalepõige annab lugejale teada, et ema on surnud ja tütre juhtida on 28 restoranist koosnev üleilmne toitlustuskohtade kett, millega tütar loomulikult mängeldes toime tuleb. Mingi emalt päritud veidruse tõttu käib Sara siiski tavalises gümnaasiumis koos väga tavaliste ja igavate klassikaaslaste ja üsna rumalate õpetajate keskel. Tegelikult on ta nii võimeks, et annab loenguid maailma erinevates ülikoolides. Aga elu peab ju kuidagi huvitavaks tegema — raamatu autor teeb möödaminnes lugejatele teatavaks, et Sara jõuab luurata erinevate riikide valitsuste tarbeks, et ta peab kodus salalaborit ja tegeleb hobikorras superrelva loomisega. Kõige selle kõrvalt töötab ta oma restoranis “Fööniks” ettekandjana, õpib koolis ainult hinnetele”väga hea” ja käib loomulikult hommikuti jooksmas. Saame teada, et tal on elamiseks luksusvilla, liiklemiseks luksuslik sportauto (pange tähele, et ta ei uhkusta sellega vaid pargib siivsalt koolimajast kaugemal põõsaste taga…) ja raha loeb ta enamasti miljonites.

Siiski selgub, et ka tema elu on ohus ja mõningaid kaotusi tuleb talgi kanda — õhku lendab restoran”Fööniks” ja sureb ema aseaine Triina ning loo edenedes jätavad eluga hüvasti mõned klassikaaslased, kes osutuvad pahade teenistuses olevateks reetjateks.

Kes raamatu viitsib lõpuni lugeda, saab teada ka Sara tõelise nime… Ja loomulikult loodame, et nii silmapaistava tütarlapse seiklused jätkuvad!

Lugege ja nautige seiklusi!

Ädu Neemre