Aasta Raamat 2023 finalist

Hea lugeja! Raamat, mille avad, kõneleb Eestimaast ja seda tiheda võrguna katvatest mõisaansamblitest. Mõis on osa siinse maa ja rahva kultuurist; see ilmub meie silme ette nii visuaalsete jälgedena, mille ajalugu on meile jätnud, kui fantaasiapiltidena, mis kusagil mõisaaidas on värvilise saaniteki all tänaseni alles. Koputame ja astume sisse ... Majaperemeest ei ole täna kodus, ei ole olnud juba sada aastat ega tule enam kunagi tagasi. Mis on alles, on mälu – maalingu fragmendid laes, stukkdekoor seintel, park ja puiesteed, mis toovad meid ikka ja jälle mõisamaailma algusesse tagasi.

See on retrospektiivne rännak täis igatsust ühe maailma vastu, mida enam ei ole. Selleks et mõista, kuidas sündisid, muutusid, kasvasid ja lõpuks hääbusid mõisad, on otstarbekas alustada otsast. Küsida, mis on mõis ja kes oli see inimene, kes siitmaalt kaugel kirjutatud partituuri järgi pani rõkkama maastiku, lisades sinna üha uusi toone ja pooltoone, mis isegi siis, kui ümberringi oli aadlikultuur kaotanud kõnelemisvõime, jätkas minoorset viisi.

Autor on raamatu jaganud osadeks ja need omakorda peatükkideks; alustades mõisa ideest ja mõisaelust, võetakse mõisaarhitektuur vaatluse alla ajalooliste perioodide kaupa selle kõige varasematest kihistutest kuni oma hääbumise ja traagilise lõpuni ning taassünnini 20. sajandil.

Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad erinevad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele.

Juhan Maiste (s. 1952) on kunstiajaloo professor, esseist ja poeet. Lisaks pikaaegsele õppetööle Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Eesti Maaülikoolis, on ta töötanud külalisprofessorina Rooma, Helsingi, Turu jt ülikoolides. Akadeemilise tegevusega paralleelselt on ta olnud kirglik muinsuskaitse eestkõneleja ning seisnud mõisakultuuri talletamise ja säilitamise eest. Maiste on Läti Teaduste Akadeemia audoktor ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu auliige ning on pälvinud mitmeid tunnustusi oma publikatsioonide eest.

Aasta Raamat 2024 finalist

Hea lugeja! Raamat, mille avad, on jätk teose „Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada“ esimesele osale. „Eesti mõisad ja lossid II. Aadlikultuuri seitse aastasada“ on raamat valgusest ja varjust, mis toob silme ette võimujagamised, lahingud ja kahurisuitsu, samas aga ka soovi rajada ahervaremetele uus kodu. Rootsi aeg tõi Tartusse ülikooli ja mõisaõuele renessansi valguse. Nii nagu kirikutes süttisid küünlad, lõid mõisaakendes loitma tuled. Elati suurte lootuste ajal. Unistati pea võimatust. Oleks toonased sotsiaalsed utoopiad ja fantaasiaprojektid realiseerunud ning selle tunnistuseks olevad aadlipaleed Haapsalus, Kuressaares, Kolgal ja mujal jõutud valmis ehitada, võinuks ajalugu võtta teise suuna. Teekond Euroopasse ja rahvusliku ärkamiseni oleks saanud alata varem. Paraku on ajalool omad seadused. 1700. aastal puhkenud Põhjasõja järel astusid lavale uued näitlejad, kes tõid kellegi poolt varem valmis kirjutatud ooperilibreto lavale uues vormis. Sellest kõneleb aga juba „Eesti mõisad ja lossid II. Aadlikultuuri seitse aastasada“.

Juhan Maiste (snd 1952) on Tartu Ülikooli emeriitprofessor, esseist ja kunstiajaloolane, kelle loomingulise tegevuse fookuses on aastakümneid olnud nii Eesti kultuuriajalugu kui ka laiemalt Euroopa kunstiajalugu antiigist renessansini. Alustanud mõisaarhitektuuri uurijana, on autor pärast paarikümmend aastat kunstiajaloo ja muinsuskaitse filosoofiliste küsimustega tegelemist pöördunud tagasi oma noorusaegade armastuse mõisaarhitektuuri juurde. Maiste kirjutised seovad kokku laiema ja kitsama maailma – Itaalia Prantsusmaa, Inglismaa jt kaugemate maade ning kohaliku pärandi, tuues lugeja ette mõisa kui Balti kultuuri ühe ainulaadsema fenomeni arenguteed. Maiste on ligi neljakümne monograafia, artiklite kogumiku ja luuleraamatu autor, avaldanud üle kahesaja artikli ning pälvinud mitmeid olulisi teadus- ja kultuuripreemiaid (neist viimane Kristjan Raua preemia 2023. aastal ilmunud „Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada“ I osa eest).

Paljud uhked mõisahooned muudeti 100 aastat tagasi koolimajadeks. Kui varem õpiti madalates talumaja klassiruumides, siis nüüd kolisid külalapsed ruumikatesse ja valgusküllastesse häärberitesse, mida ümbritsesid kaunid pargid. Mõisakoolidest on saanud Eesti haridusmaastiku uhkus – lapsed ei õpi ju ainult õpikutest, vaid neid inspireerib ajaloost, kunstist ja arhitektuurist küllastunud keskkond.

Sellest raamatust leiad 15 mõisakooliga seotud põnevaid lugusid, tutvud kunstimõistetega ja saad lahendada ülesandeid. Tegevust on nii lasteaialapsele, kooliõpilasele kui ka täiskasvanule. Eesti Mõisakoolide Ühendus tähistab selle raamatuga mõisakoolide 100. aastapäeva.

Varem on mõisaraamatute sarjas ilmunud Vääna, Laupa, Vodja, Illuka ja Puurmani mõisa raamatud.

Juba viiendast mõisakoolide vihikust saab taas lugeda värvikaid lugusid mõisaelust; vaadelda kunsti, arhitektuuri ja majandamise näiteid; lahendada loodusteaduslikke ülesandeid, ristsõnu ja proovida loovkirjutamist. Rohkelt on joonistamist, joonestamist ja värvimist. Kõikide nende tegevuste inspiratsiooniallikaks on Eesti üks kaunimaid ja suursugusemaid neorenessanss-stiilis losse – Puurmani mõis.

Varem on mõisaraamatute sarjas ilmunud Vääna, Laupa, Vodja ja Illuka mõisa raamatud.

Raamat on mõeldud kõigile, kes soovivad uuendada oma aeda ja muuta seda isikupärasemaks. Siin jagatakse lihtsaid nõuandeid läbisegi keerulisematega. Häid ideid saab nii väikeste kui ka suurte pindade kujundamiseks. Inspiratsiooni saavad need, kes peavad aru, mida ette võtta väsinud kivisillutisega või vaadet varjava elupuuga, kuidas rajada aeda külalislahke ja kaasaegne elutuba, kuidas lapsed end aias lõbusamini tunneksid. Raamat sisaldab rohkesti fotosid kaunitest aedadest.

Nii mõnedki aiaomanikud, kes on loonud imelise aia, ongi end koolitanud peamiselt aiaajakirjade ja -raamatute vahendusel. Usaldanud sealt loetud teadmisi ja nõuandeid. „Ilus Eesti aed“ vahendab aiakujundajate, maastikuarhitektide, agronoomide ja teiste aiandusvaldkonna asjatundjate nõuandeid ja soovitusi.
Aiateemalise väljaande fookuses on olulised aiatööd kauni ilu- ja tarbeaia saavutamiseks. Siit leiab palju ideid ja kasulikke haljastusnippe, sealhulgas pikemalt järgmistel teemadel:

•vead aiakujunduses
•juhttaimed ja ääristaimed
•loodusliku välimusega peenra rajamine
•varjuaed, kiviktaimla, valgustuse põhimõtted, taimekooslused, lillemuru

KODU & AIA PRAKTILINE AIAVIHIK 53

Uhked värvikad õisikud, lopsakas kasvukuju, vastupidavus – pole ime, et pelargoonid (Pelargonium) on olnud lillesõprade suured lemmikud ja suvehaljastuses ääretult populaarsed. Õige hoolduse korral kingivad nad kasvatajale uskumatu õiemere, õitsevad lakkamatult kogu suve ning hääbuvad alles sügisel öökülmade saabudes.
Kuid enne külmi võib õitseva poti või ampli tõsta sisse valgusküllasesse kohta ja lasta tal edasi õilmitseda. Varemalt kasvatati pelargoone toataimena. Nii mõnelegi võib veel meenuda pildike lapsepõlvest, kui vanaema või vanatädi aknalauda kaunistasid potid kõrgekasvuliste õitsevate pelargoonidega.

20. sajandi lõpu poole hakkasid pelargoonid aga üha enam kasutust leidma suvelilledena, mida oli õierikkuse, pika õitseaja ja kerge hooldatavuse tõttu hea kasutada hooajataimena lillekastides, aiavaasides, amplites ja peenralgi. Viir- ja ripp-pelargoonidest on saanud asendamatud lõunapoolsete rõdude kaunistajad.
Aretajatele pakub see tänuväärne taim jätkuvalt suurt huvi ning aina lisandub uusi sorte ja sordirühmi. Rahvusvahelise registri andmetel on praegu teada üle 17 000 sordi, mille hulgas on nii liht- kui täidisõisi, mitmevärvilisi õisi, kirjusid lehti. Igal uuel hooajal üllatavad aretajad uute sortidega, mille välimusest ja värvikombinatsioonidest ei osatud mõne aasta eest veel unistadagi.

Meil on suvelilledena või aastaringse potitaimena levinud peamiselt ümarate lehtede ja püstise kasvukujuga viirpelargoonid, ripp-pelargoonid ehk luuderohulehised pelargoonid, suureõielised ehk inglise pelargoonid ja lõhnapelargoonid. Vähem tuntakse viirpelargooni põnevaid vorme (tähtpelargoon, sõrmpelargoon jt) ning ingelpelargoone. Sellest vihikust saabki täpsemalt teada, kes nad on ja kuidas neid kasvatada.

Silmarõõmu ja lõhnaelamusi imelistest pelargoonidest!

Pojengid on varasuvises aias oma küllusliku õitsemise ja värvide tõttu asendamatud. Aiavihik annab nõu, millised liigid ja sordid aeda valida ning kuidas nende eest hoolitseda, et taim oma ilu maksimaalselt näitaks. Ülevaade on ka põnevast aretusloost. Autori pojengikollektsioonis Mädapea mõisas kasvab praegu kokku 2300 sorti ja looduslikku liiki, sh ligi 70 moodsat Itoh-pojengi.

Raamat "Esmalt küsi "Miks?" paneb mõtlema, kas sina tead oma „miksi“? Seda eesmärki või põhjust, mis inspireerib sind andma maksimumi sellesse, mida sa teed?
Kujuta ette elu, kus igal hommikul ärgates oled sa maksimaalselt inspireeritud ja täis indu minemaks tööle, võtmaks ette uusi projekte, loomaks suhteid, juhtimaks oma elu ja inspireerimaks teisi?
Miks paljud inimesed teevad sarnaseid valikuid, valivad mingeid kindlaid tooteid või brände?
Miks osad inimesed ja organisatsioonid on teistest leidlikumad, uuenduslikumad ja edukamad ja miks nad suudavad oma edu üha uuesti ja uuesti korrata?
Sest äris ja ELUS ei loe see, mida sa teed, vaid see, miks sa seda teed.
On midagi, mis on ühine nii Steve Jobsil, vendadel Wrightidel kui ka Martin Luther Kingil - nad KÜSISID ESMALT "MIKS?"

Simon Sinek on tuntud maailmas kui uue liikumise alustaja, kes on aidanud lahti mõtestada küsimuse, miks on ühed inimesed edukamad, õnnelikumad või mõjuvõimsamad kui teised ja osad organisatsioonid rohkem innovaatilisemad, kasumlikumad või kiiremini arenevamad kui konkurendid? Kuidas nad suudavad oma edu ja saavutusi ikka ja jälle korrata.
Tema näited edukatest inimestest ja ettevõtetest ning nende saavutustest põhinevad loogikal, mille järgi enamik tooteid, teenuseid või tegevusi on saanud maailmas tuntuks just selle pärast, et nende autorid on läinud oma tegevustes sügavale juurteni välja ja küsinud endalt esmalt “miks?”.
Simon Sinek näitab käesolevas raamatus, kuidas selliste tulemusteni on jõutud ning tõestab, et edukad inimesed on mõelnud, tegutsenud ja suhelnud ühe loogika alusel, mis on erinenud üldisest tavapärasest käitumisest. Ta nimetab seda võimsat ideed “Kuldseks ringiks” ning pakub selle juurde raamistiku, kuidas juhtida enda elu, jõuda oma eesmärkideni, ehitada üles organisatsioone ning liikumisi, juhtida ja inspireerida ennast ja teisi inimesi.

Simon Sinek on kindel, et kõik inimesed või ettevõtted, kes järgivad selles raamatus väljatoodud juhiseid, suudavad jõuda enda eesmärkideni ja saavutada edu ning õnnelikkuse.

Püüdes leida õnne või edu valemit, keskenduvad väga paljud inimesed või organisatsioonid sellele, MIDA või KUIDAS teha. Kestva edu, õnne- ja rahulolutunde tekkimine on seotud peamiselt aga oma MIKSIga kooskõlas elamise ja tegutsemisega. Poodlemine, tervisejooks, veinijoomine, purjetamine või mis tahes lühiajaline tegevus nagu ka eesmarkide saavutamine, preemia saamine, uue kliendi leidmine võivad meile anda küll põgusa õnnetunde, kuid kestvat rahulolutunnet see üksinda ei taga. Seda ei paku enamasti ka kindel töökoht ja materiaalne olukord, hea positsioon, ega ka ideaalne elukaaslane. Me näeme endi kõrval palju inimesi, kes ei tunne isegi hoolimata kõrgest sissetulekust ja luksuslikust eluviisist rahulolutunnet, sest nende inimeste elust on midagi puudu. Nende elu ja tegevused ei ole ilmselt kooskõlas nende MIKSiga.

Üksnes suur käive või kasum ei taga ettevõtte pikaajalist edukust. Kasumile orienteeritud ettevõtted võivad küll olla lühiperspektiivis edukamad kui MIKSile orienteeritud ettevõtted, kuid see edu ei kesta kaua. Pikemas vaates ei saa nad loota ei oma töötajate, klientide ega partnerite lojaalsusele, usaldusele ja uuenduslikkusele erinevalt neist, kel on olemas tõeline eesmark.

Kui sa tead oma MIKSi, võid selle asemel, et pidevalt püüda vältida rahulolematust ja ebaedu, keskenduda tegevustele, mis on kooskõlas sinu enda MIKSiga .

Oma MIKS on kõikidel inimestel ja ettevõtetel vähemasti nende loomise hetkel, vähesed on suutnud seda aga endale teadvustada, veelgi vähem sõnastada. Kuna MIKS pärineb sinu aju limbilisest osast, millel pole mingit pistmist keeletunnetusega, ongi seda raske sõnadesse panna.
Kui tavaliselt on raamatutes kas lihtsalt palju ilusat teooriat või siis kellegi kogemuse kirjeldus, mida on väga keeruline iseenda ellu rakendada, siis see raamat on erand. Raamatut “Leia oma MIKS” võiks nimetada suisa sinu isikliku või ettevõtte MIKSi leidmise käsiraamatuks. Siit leiad sa selged metoodilised juhised, mida ja kuidas teha, et oma isiklik või ka organisatsiooni MIKS leida ning see siis ka konkreetselt sõnastada. Siin toodud metoodika on aidanud tuhandetel ettevõtetel ja inimestel jõuda enda MIKSini ning see ka mustvalgelt kirja panna.

LEIA OMA „MIKS“ ning saavuta kestev edu, õnne- ja rahulolutunne!

Lood tõid meid kokku. Raamatud levitasid meie ideid ja mütoloogiaid. Internet lubas lõputuid teadmisi. Ent algoritm sai teada meie saladused ja pööras meid üksteise vastu. Mida teeb tehisaru? „Neksus“ on põnev ülevaade sellest, kuidas me praegusesse hetke välja jõudsime, tutvustades valikuid, mida peame tegema, et ellu jääda ja õitseda.
Viimase 100 000 aasta jooksul oleme meie, Homo sapiens’id, omandanud tohutu väe. Kõigi meie avastuste, leiutiste ja vallutuste loetelu täidaks palju köiteid. Kuid võim ei võrdu veel tarkusega ja pärast 100 000 aastat avastusi, leiutisi ja vallutusi on inimkond end tõuganud eksistentsiaalsesse kriisi. Oleme jõudnud ökoloogilise kollapsi äärele, mille on põhjustanud meie väe väärkasutus. Oleme ühtlasi ametis uute tehnoloogiate loomisega, nagu tehisintellekt, mis võib meie kontrolli alt välja lipsata ja meid orjastada või hävitada. Kui meie, sapiens’id, oleme nii targad, siis miks oleme nõnda ennasthävitavad?

„Neksus“ heidab pilgu pikale inimajaloole, et aru saada, kuidas info voolamine on meid siia toonud. Yuval Noah Harari juhib meid läbi kiviajast, piibli kanoniseerimisest, trükikunsti leiutamisest, massimeedia tulekust ja populismi hiljutisest taastõusust, ning palub meil mõelda, millised keerulised suhted valitsevad info ja tõe, bürokraatia ja mütoloogia, võimu ja tarkuse vahel. Ta uurib, kuidas sellised süsteemid nagu Rooma impeerium, katoliku kirik ja NSV Liit on infot kasutanud oma sihtide saavutamiseks nii heas kui halvas. Ja ta toob välja need pakilised valikud, millega oleme silmitsi seatud, kui mitteinimlik intellekt nüüd meie olemasolu ohustab.

Stephen Fry: „Erakordne, mõtlemapanev ja väga hästi põhjendatud. Harari loob nägemuse kiiresti lähenevast tulevikust, mis on ühtaegu põnev ja hirmutav. Kui on üks raamat, mida ma soovitan lugeda kõigil – eriti aga meie poliitilistel, äri- ja kultuuriliidritel – on selleks just „Neksus“.

Yuval Noah Harari on ajaloolane, filosoof ja menukas autor, kes on kirjutanud raamatud „Sapiens“, „Homo Deus“ ja „21 õppetundi 21. sajandiks“ ning sarjad „Sapiens: a Graphic History“ ja „Unstoppable Us“. Tema raamatud on müünud 45 miljonit eksemplari 65 keeles. Koos oma abikaasa Itzik Yahaviga rajas ta haridusele ja meediale keskenduva ettevõtte Sapienship. Sündinud Iisraelis 1976. aastal, sai Harari doktorikraadi Oxfordi ülikoolist 2002. aastal. Praegu on ta lektor Jeruusalemma Heebrea ülikooli ajalooteaduskonnas ja teadur Cambridge’i ülikooli eksistentsiaalse riski keskuse juures.

See raamat viib lugeja Guatemala maiade tuletseremooniatele, saunarituaalidele, Mehhiko vihmametsadesse ja kosmosesse maiade universaalsete arhetüüpidega seiklema. Ühendades eneses maise ja vaimse, annab raamat võimaluse praktiseerida ja eksperimenteerida, silmaringi laiendada ja näha ennast uuest perspektiivist. Maiad on maailmale pärandanud püha aja tunnetuspraktika – püha kalendri chol q’ij, mis on kui energeetiline ilmateade, mis aitab meil mõista iga päeva rütmi ja annab meile juhatust erinevateks tegevusteks soodsaimate aegade kohta. Igal inimesel on ka oma isiklik energia, mida saab raamatu abil välja arvutada. Samuti on võimalus avastada, millised on meie erinevate suhete õppetunnid, arvutada välja oma isiklik päevaenergia ja uue aasta õppetunnid. Raamatuga aega veetes on sul võimalik lisaks maiade kalendrile õppida tundma ka maiade müsteeriumeid, nende arusaama jumalast ja kosmosest ning eestlaste ja maiade ühisosa.

Raamatuga on kaasas 2023. aasta maiade kalender ja ennustused aastateks 2023–2025.

Selleks, et tõsta teadlikkust võimalikest terviseriskidest ja aidata töötajatel neid vältida, et elada täisväärtuslikumat elu, on olulised tervisedendamine ja heaolu töökohal. Käesolevas kogumikus tutvustatakse terviseriske, millele arvutikasutajad on altid, ja võimalikke meetmeid nende riskide vähendamiseks. Lisaks kehalisele tegevusetusele kannatavad arvutikasutajad ka ebatervislike toitumisharjumuste all. Kogumikus on esitatud toitumis- ja liikumissoovitusi arvutiga töötavatele inimestele ning pakutakse välja meetmeid, mida tööandja võiks kontoris rakendada. Mitmetunnine arvuti taga töötamine jätab inimese vaimsele tervisele jälje; kahjulikud mõjud on seotud ka sõltuvuste või stressi tekitavate olukordade, näiteks küberkiusamisega. Viimastel aastatel on muutunud populaarseks veebipõhine töö ja veebikoosolekud, mis on toonud kaasa nn Zoom-väsimuse tekkimise – käesolevas kogumikus antakse soovitusi, kuidas tervislikumalt veebikohtumistel osaleda.

Uus trükk 2004. aastal eesti keeles ilmunud ülipopulaarsest käsiraamatust, mis räägib sellest, kuidas jääda ellu metsikus looduses, erinevates kliimavööndites, merel ja maa peal. Raamatu autor teenis 25 aastat Briti Lennuväe Eriteenistuses ning tema rahvusvaheliselt menukas raamat põhinebki selle eliitüksuse väljaõppemeetoditel. Täiendatud trükki on autor lisanud nii uusi juhtnööre kui ka juhtumeid tõsielust.
Raamatus käsitletakse igale teekonnale asunule elutähtsaid küsimusi: varustus, kliimaoludele vastav strateegia, toit, laagri püstitamine, orienteerumine, tervis ja esmaabi, päästmine ning toimetulek keemia- või looduskatastroofides.
Hädavajalik ja haarav materjal nii harrastusmatkajatele, professionaalsetele sõjaväelastele kui ka koolituste läbiviijatele.

„Olen nii mõnelgi korral oma reisidel hirmu tundnud – öisel merel, kõrgel mägedes, sügaval kõrbes. On olnud uusi olukordi, kus ma pole teadnud, mis võib juhtuda ja kuidas oleks õigem käituda. Aga keegi on kõik need olukorrad kunagi läbi elanud ja targemad ning tugevamad on ellu jäänud. Ja selliste inimeste kogemused ja teadmised on hindamatud ning neist tasub õppida.“
Tiit Pruuli, maailmarändur

Sinu põnni tabab keset poodi jonnihoog. Su viieaastane keeldub hommikul riidesse panemast. Kolmandas klassis käiv laps mossitab pingil, selle asemel, et teistega kaasa mängida. Kas kogu maailma lapsed on haaratud mingisse vandenõusse, mille eesmärk on vanemate elu põrguks teha? Tegelikult mitte. Lihtsalt nende arenev aju sunnib neid vahel käituma mõistatuslikult. Kuidas selliseid olukordi vältida, lahendada ja aidata oma lapse mõistuse arengule võimalikult kaasa – just sellest käesolev raamat räägibki.

Kas tahad kõiges natuke parem olla? Eks ole, kes siis ei tahaks? Siit leiad tähtsaid fakte ning asjalikke nõuandeid, kuidas liikumine keskendumise, enesetunde, une ja palju muu seisukohast aju mõjutab. Tänu aju tööd lihtsalt ja põnevalt kirjeldavatele peatükkidele ja liikuma innustavatele nõuannetele muutub ka lugeja loodetavasti rõõmsamaks ja tugevamaks – ja isegi targemaks. Nimelt „uuendab“ liikumine aju, nii et mõtled kiiremini, ja kui ümberringi on palju lärmi, siis saad sisse lükata n-ö vaimse lisakäigu. Lisaks hakkad arvutimänge paremini mängima. Sellest juba ära ei ütleks!

Tina Payne Bryson ja Daniel J. Siegel, kelle sulest on eesti keeles varem ilmunud menukas „Lapse ajukeskne kasvatus“, on oma uues teoses ette võtnud laste kasvatamise ühe kõige keerukama probleemi ja väljakutse – kuidas hoida distsipliini. Tuginedes seostele, mis tekivad lapse ajus vanemate erinevate käitumistaktikate korral aju neuroloogilise arengu erinevatel etappidel, pakub „Draamata distsipliin“ välja tõhusa ja empaatilise tee, kuidas jonnihoogude, pingeolukordade ja vastaseisude lahendamisega toime tulla. Ja seda kõike ilma draamata!
Tuginedes lihtsale alustõele – juhenda, mitte ära karju ega noomi – selgitavad autorid, kuidas emotsionaalselt keerulises olukorras lapseni läbi murda, tema tunded maandada ja ümber pöörata ning seda nii, et plahvatusohtlikust konfliktist saab arendav võimalus, mis katkestab negatiivse käitumise (ja karistuse) tsükli. Probleem on lahendatud nii, et võidavad kõik.

Siit mõistustpäästvast käsiraamatust leiad:
* strateegiad, mis aitavad lapsevanemal mõista oma kasvatus- ja distsiplineerimisfilosoofiat ning omandada paremad meetodid, mis säästavad nii sind kui last;
* faktid lapse aju arengu kohta ja neile vastavalt distsipliini kehtestamise võimalused, mis on vastavas eas ja arengustaadiumis kõige tõhusamad ja sobivamad;
* moodused, kuidas jõuda lapseni kõige rahulikumalt ja armastavamalt ükskõik kui äärmusliku käitumise puhul, pannes siiski tema jaoks paika selged ja vankumatud piirid;
* näpunäited, kuidas aidata laps jonnihoost välja arusaamise ja empaatiaga, mis viib käitumise paranemiseni;
* kakskümmend viga lapse korralekutsumisel, mida teevad isegi parimad vanemad;
* juhtnöörid, kuidas hoida kindlalt lapse ajukeskse kasvatuse kurssi ja teha selle distsiplineerimistehnikast elu püsiv osa.

Illustreeritud ja mänguliste joonistuste lugudega tõsielust õpetab „Draamata distsipliin“, kuidas toetada lapse arenevat mõistust, lahendada rahulikult konflikte ning inspireerida õnnetunnet ja tugevdada kogu pere ühtekuuluvust.

Raamatus on välja toodud 65 testi enese paremaks tundmaõppimiseks ja tööks enese positiivsemal arendamisel-motiveerimisel, mida tingib käesolev äärmiselt stressirohke aeg. Testide ülesanne ei ole anda sulle diagnoosi, vaid määratleda küsimuste-vastuste kaudu probleemide valdkond, millega peaksid rohkem tegelema. Seega tuleks vaadelda eraldi iga küsimuse-probleemi vastust ja selle skoori. Teadvustada oma ressurss ja seda vajadusel kasutada. Tea, et iga muutuse kinnistumine sinu käitumises võtab aega mitu aastat; teadus väidab, et kaks aastat ja üks kuu. Edu ja nupukust endasse süüvimisel, ressursside leidmisel ning positiivsemaks kujunemisel!

USA terapeudi Michael G. Pipichi raamatut peaksid lugema kõik, kes soovivad bipolaarset häiret mõista, sest see teos on hea tugi nii patsiendile kui ka tema lähedastele. Bipolaarsel inimesel või tema vanematel on ju näiteks oluline teada, et keegi ei ole midagi valesti teinud: selle psühhikahäire riski saab inimene sündides kaasa oma geenikombinatsiooniga. Keegi ei ole häire avaldumises mitte kuidagi ise süüdi. Uuringute andmeil on bipolaarne häire u 5% inimestest ehk siis ühel kahekümnest.

Michael G. Pipich selgitab väga hoolivalt, mis bipolaarset häiret põhjustab, kuidas see võib avalduda, miks seda on raske diagnoosida, kuidas seda kaasajal ravitakse, kui oluline on ravimite võtmise kõrval teraapia, millised võivad olla ravimite kõrvalmõjud ja kuidas lähedased saavad patsienti toetada.
Lohutav on lugeda, et bipolaarsest häirest hoolimata on võimalik end tasakaalus hoida, eluga hakkama saada ja sellest rõõmu tunda. Ravi ei hävita bipolaarse inimese andeid ja loomisvõimet. Kuid esmalt tuleb häiret endale tunnistada, leppimine ei tähenda allaandmist, vaid targemana tasakaalu poole püüdmist. Ja iga patsient saab oma kogemustega aidata paljusid teisi.

Autor on loonud ka bipolaarsete inimeste ja nende lähedaste võrgustiku Bipolar Network. Kõigile lugejaile soovitab ta: „Ärge kartke! Te ei ole üksi.“

Miks kirjutas poetess Emily Dickinson luuletusi merest, kuigi polnud seda kunagi näinud, miks oli Imedemaa Alice'i jaoks nii võõras, miks mängib filmistaar Daryl Hannah nii tihti roboteid või merineitseid, mida mõtles filosoof Simone Weil sõnadega „armastada ennast nagu võõrast“ ja miks arvab telepublik, et Greta Thunberg teeb nalja?

„Autistid. Autismispektri häirega naistest“ on ühe rootslanna isiklik lugu ja samas käsitlus kõrgfunktsionaalse autismiga naistest läbi ajaloo. Raamat uurib, kuidas autistlik naine on avaldunud kultuuris, müütides ja tegelikkuses. Kes ta on, kes ta on olnud ja miks on ta nii kaua nähtamatu olnud?
Täiskasvanud autistlik naine on inimene, keda meie kaasaeg veel ei tunne. Kuni 1980ndateni peeti autismi ainult poistele omaseks seisundiks. Filmides ja telesarjades kujutatakse andekat, kuid sotsiaalselt saamatut naist ikka veel meesnohiku koopiana, keda huvitavad samuti arvutimängud, Ruubiku kuubik ja rongisõidugraafikud.
Sellegipoolest on autistlikke naisi kõikides kultuurides ja ühiskonnaklassides, ja neid on alati olnud. Võttes aluseks enda autismiuuringud, teeb Clara Törnvall reisi ajas tagasi ning vaatab enda ja teiste lugu uue pilguga.
 

Peaaegu miski ei ole nii põnev kui taipamine, kuidas psüühika töötab. Selle taipamine vajab aga harjutamist ja testimist, ettevõtmist ja ka eksimustest õppimist. See raamat juhatab teekonnale, kus inimene näeb, millised vaimse heaolu oskused on tal juba käes ja mida on veel vaja harjutada.

Miks on vaja oma psüühikat tunda? Tavaliselt suudab end hästi tundev inimene oma tundeid kontrolli all hoida isegi paraja surve all ja oskab tegutseda olukorraga sobival viisil. Ajuti võivad aga pead tõsta sant tunne ja isegi psüühikahäirete sümptomid. Nende leevendamiseks läheb vaja täpselt suunatud abinõusid. Raamatut võib kasutada nii iseseisvalt kui ka koos asjatundjaga.
Raamatut aitasid oma professionaalsete soovitustega eesti oludele sobivaks muuta peaaasi.ee psühholoogid Elina Kivinukk ja Liisi Grünbaum.
Raamatu sisu ei ole vaja valmiskujul omaks võtta: igaüks võib välja noppida oma ellu kõige paremini sobivad juhised.
Loodetavasti aitab raamat lugejal jõuda tõdemuseni: „Ma tunnen oma võimeid ja olen piisavalt vastupidav. Ma saan mõjutada oma isiklikku elu, emotsioone ja suhteid.
Mu elul on tähendus. Ma võin rahulikult vaadata minevikku, elada käesolevas hetkes ja loota tulevikule.“

Tänapäeva noorte vaimne tervis on kehvem kui ühelgi varasemal põlvkonnal. Enesetappude arv on tõusuteel, lastele kirjutatakse välja tohutul hulgal antidepressante, vaimse tervise diagnoosiga noorte hulk on hüppeliselt kasvanud. Vapustav hulk lapsi tunneb end üksildase ja kurvana ning kardab suureks saada. Mida me valesti oleme teinud?

Siin raamatus väidab USA uuriv ajakirjanik Abigail Shrier, et probleem ei ole lastes, vaid vaimse tervise spetsialistides. Tuginedes sadadele intervjuudele lastepsühholoogide, vanemate, õpetajate ja noortega, kirjeldab Shrier seda, kuidas „vaimse tervise tööstus“ on muutnud viisi, kuidas me oma lapsi õpetame, kohtleme, distsiplineerime ja isegi nendega räägime.
Enamikust vaimset tervist turgutama mõeldud meetoditest ei ole uuringute järgi tegelikult kasu, kuid nende kõrvalmõjud võivad olla väga tõsised. Vaimset tervist tuleb märgata ja teadvustada – tõsiste probleemidega lastele võib see olla elupäästjaks –, kuid täiesti tavaliste laste korral võib liigne vaimsele tervisele keskendumine teha pigem kahju kui kasu.

„Paha teraapia“ on kohustuslik lugemine kõigile lapsevanematele. Teadmine, miks Ameerika vanemate jõupingutused oma laste toetamisel on tagasilöögi andnud, aitab avada silmi ja mõista, mida oma lastega teisiti teha, et kasvatada neist eluterved ja tegusad noored inimesed.
 

Ajast aega oleme teadnud, et mehed ja naised on erinevad, kuid enne raamatu „Mehed on Marsilt, naised Veenuselt“ ilmumist ei osatud neid erinevusi positiivselt kasutada.

Juba 20 aastat menukite nimekirjades figureerinud ja kindlalt eneseabi raudvarasse kuuluvast raamatust võib mõelda kui aabitsast, mis aitab vastassugupoolt mõista ning temaga suhelda. Raamat pakub praktilisi lahendusi, kuidas ravida frustratsiooni ja pettumust, kuidas suurendada õnnetunnet ja intiimsust. Neid teadmisi saab edukalt rakendada praktiliselt kõikides suhetes ja igas eas.

Inimsuhted ei pea olema nagu võitlus. Vaid siis, kui me ei mõista üksteist, on platsis pinged, vimm ja konfliktid.

„Mehed on Marsilt, naised Veenuselt“ on abielu nimelise kodumasina kasutusjuhend, lihtne ja konkreetne retseptiraamat, mis võiks igaühel esmaabivahendite riiulis seista.

„Õhtupäike väikestel majadel“ on üks etapp, üks tükk reisist vanadusse, aga imelikul kombel viib see reis läbi lapsepõlve, läbi selle aja, kui kõik oli alles ees. Sest kõik on endiselt alles ees. See ongi vananemise paradoks ja selle kõige kiivamalt varjatud saladus: ikka on kõik alles ees, ikka on kõik alles tundmatu, ikka on su elumõistatus alles lahendamata. Kas osa tema lahendusest ei peitugi nimelt lapsepõlves, päritolus, tolles ajas, kust oleme tulnud ja mida enam ilmselgelt olemas ei ole? Ümberringi on uus aeg, aga meie kõnnime tubades, mis kord olid, räägime inimestega, keda ilmsi enam kohata ei saa. Jääme ajast maha. Või jääb hoopis aeg meist maha? Võib-olla astume hoopis aasta-aastalt aina tundmatumale, aina vähem läbi uuritud, aina põnevamale maale, alles täiesti kaardistamata territooriumile. Ka see on võimalik.

“Pühaduse purunemine” on Viivi Luige (1946) esseede ja artiklite kogu, mis sisaldab tekste erinevatest kümnenditest, omandades mõningaid uusi mõõtmeid ja tähendusi, mis raamatu koostamise käigus ka autorit ennast on mõnevõrra üllatanud. Siin on nad kõik koos ühiste kaante vahel. Kõige uuem, seni ilmumata tekst “Kirjaoskus, sõda ja elevandiluust torn” on kirjutatud 2024. aasta kevadel.

Kõik lood kõnelevad tänapäevast. Järjekordsest hulluse ajajärgust, mille kaasosalised ja tunnistajad on need, kes tänases maailmas elavad.

Siin kaante vahel on kimbuke kirju. Üsna kirju kimbuke. Kiri on eriline ja isiklik žanr, kuid isiklikum veel, kui kirjutad iseendale. Selles kogumikus vaatavadki iseendaga tõtt tuntud ja erilised eestlased või Eestiga seotud inimesed. Vaatavad aastate taha ja kirjutavad sellele minale, kes nad kord olid, sellena, kes nad on praegu. Kirjades on kirjutajate kujunemise lugu, nende elu jooksul omandatud tõed ning nende iseolemise ja edasiminemise julgus, mida nad nüüd lugejatega jagavad.

Kriminaalne raamatukogu nr 5.

Ajalooline kriminaalromaan „Mõisa köis“ koosneb kolmest seotud lühiromaanist, mida ühendab Juhan Liivi tegelaskuju. On aasta 1894, Juhan Liiv on vabanenud Tartu närvikliinikust ja sõidab lodjal Alatskivile tervist kosutama. Tema hing on muserdatud, ta teab, et ta jääb vaimuhaigeks, Eestis toimub ränk venestamine, ärkamisaja lootused on hääbumas. Alatskivil on aga talumees Madjus leidnud rahapaja ja sellest alguse saanud sündmused viivad mõrvani. Liivi haiglaselt kahtlustav meel ja võime märgata pealtnäha tähtsusetuid detaile aitavad tal leida õige mõrtsuka.

Lühiromaanis „Für Elise“ jahib Liiv mõrtsukat koos imekauni Alatskivi mõisapreili Eufrosinega ja peab samal ajal baltisaksa aadlimeestele tõestama, et ka eestlaste seast võib võrsuda suur poeet. Kolmandas jutus satub Liiv veel Simovardi veskile, kus tal tuleb lahendada peaaegu võimatuna näiv suletud ruumi mõistatus.

„Minule on koolmeistrid teistsuguse hinguse sisse puhunud. Missugune mehine vaim silmis, missugune elujulgus ja kuldselge lootuslik Eesti süda nendel oli! Kui mina koolipingis õppisin, ei kiitnud keegi keisreid, aga nüüd on kõik ilm hapu ja elu ise puhas jumala asjata ajaraisk. Mis on saanud sellest laulust, mida me noorest peast laulsime? Koidula on surnud, Jakobson on surnud, Hurt elab Peterburis ja „Postimees“ ülistab Vene keisrit. Öökuubne on me aeg! Päris priiusest ei kõnele keegi, meie nooruspõlve laul on maha maetatud ja selle haud on okkalisi vitsasid täis kasvanud. Suikumine, igal pool aina suikumine.“

Juhan Liiv tuleb tagasi romaanis „Kadunud koolja mõistatus“.

Kaunis luulekogu sisaldab läbilõike eesti armastusluulest läbi aegade. Esindatud on Lydia Koidula, Marie Underi, Henrik Visnapuu, Artur Alliksaare, Heiti Talviku, Doris Kareva, Indrek Hirve, Elo Vee, Merca, Kaur Riismaa, Eda Ahi ja paljude teiste armastusluule.

1944. aasta septembris on kolm aastat Eestit okupeerinud Saksa väed põgenemas, samal ajal valmistub Nõukogude Liit uuesti meie riiki anastama. Seda lühikest ajahetke kahe võõrvõimu vahel püüab ära kasutada grupp poliitikuid, et moodustada legaalne valitsus ja taastada vähemalt paberil iseseisev Eesti Vabariik. Missiooni elluviimiseks on vaid mõni päev ja siis peaks eksiilis tegutseva vastupanuliikumise poolt Rootsist saadetud laev nad päästma raudse eesriide taha jäämisest. Ürituse eesotsas seisab kümme aastat poliitikast eemal olnud advokaat Otto Tief, kes tahab oma ülesannet täites näidata maailmale eesti rahva iseseisvussoovi ja seejärel jõuda Stockholmi, kus teda ootavad aegsasti varjule viidud abikaasa ja neli last. Tief ühendab jõud oma sõbra Jüri Uluotsaga, Molotovi-Ribbentropi paktiga hukule määratud Eesti Vabariigi viimase peaministriga. Samal ajal püüab piiramisrõngas pealinnast pääseda sinna lõksu jäänud poetess Marie Under, koos tuhandete saatusekaaslastega, kes peavad langetama raskeid otsuseid, hülgama oma senise elu ja lahkuma kodumaa pinnalt.

Lummatuna neist ajahõlma vajunud sündmustest on Xavier Bouvet loonud kaasahaarava ja liigutava romaani inimestest, kes seisid silmitsi vägivalla ja vääramatusega, ning kirjeldanud ajaloolise murrangu kajastusi inimhingedes.

1984. aastal Prantsusmaal Metzis sündinud Xavier Bouvet õppis Leipzigis ja hiljem Pariisis ajalugu ja kommunikatsiooni. Praegu elab ta Tallinnas. „Valge laev” on tema esimene romaan, kolm aastat väldanud uurimistöö vili, mis on sündinud tema ammusest huvist Eesti ajaloo ja kultuuri vastu.

On august 1852 ja Vasa linn Soome läänerannikul on maani maha põlenud. Soomerootslanna Bitt ei leia enam tööd. Ja kuigi ta ei valda soome keelt ning tal ei ole raha, asub tütarlaps koos sõpradega jalgsi Helsingi poole teele lootuses leida teenistust. Teekond on pikk ja kõik ei jõua kohale ...
Elu on keeruline, kuid keset raskusi ärkab rahvuse idee ja usk tulevikku on tugev. Järgmist põlvkonda õhutab soov arendada Soomest moodne euroopalik riik ja selle arengu kõige olulisem osa on haridus. Bitti tütrest Olgast saab õpetaja ja Olga abikaasast Robertist unikaalse põhjamaise nähtuse, rahvaülikooli juhataja.

Lugu jälgib kolme põlvkonda 1850. aastatest kuni Soome iseseisvumiseni 1920. aastatel. Autor on äratanud ellu möödunud aegade vaimu ja elulaadi, kirjeldades kaasahaaravalt, mis tunne on leida oma koht muutuvas maailmas.

Ulla-Lena Lundberg (s 1947) on tunnustatud soomerootsi kirjanik, kes on avaldanud üle kahekümne ilu- ja aimekirjandusteose. Ta on pälvinud oma teoste eest mitmeid mainekaid auhindu, sealhulgas Runebergi auhinna aastal 1998 ja Finlandia auhinna 2012 romaani „Jää“ (eesti keeles 2014) eest.

„Ellujääjad“ on lugu murenevast perekonnast ning sellest, kuidas täiskasvanuna oma lapsepõlv uuesti läbi elada. Rootsi kriitikas filmilikuks nimetatud loos võtab kirjanik suurendusklaasi alla peresuhted, mis oma painavas pingelisuses sarnanevad Ingmar Bergmani filmides kujutatuga, ning seab sündmused jutustuseks viisil, mis tuletab meelde Christopher Nolani filmiloomingu ajakäsilust.Olnu ja olevik põimitakse romaanis üheks, et need siis taas lahutada. Schulman jutustab ühe pere poegade poisipõlvest ja täiskasvanuelust, jälgides neid mängus, valus, reetmises ja vendluses, mis nende isa sõnul on tugevam kui miski muu maailmas. Kirjanik näitab ilmekalt, kui hirmuäratav ja raskesti tõlgendatav on täiskasvanute maailm, milles fantaasia ja viha võivad osutuda lapsele ainsaks pelgupaigaks. Ja nende pooluste lõikepunktis võib juhtuda mida tahes.

Alex Sculman (sünd 1976) on kirjanik ja ajakirjanik. Ta juhib Rootsi suurimat iganädalast taskuhäälingut Alex & Sigge ning on ajalehe Expressen kolumnist. Kirjandusdebüüdi tegi Schulman 2007. aastal. Ta on kirjutanud neli edukat autobiograafilist raamatut. Viies raamat – „Ellujääjad“ – on tema debüütromaan, mis oli nomineeritud ka Svenska Dagbladeti kirjandusauhinnale 2020.

Vapustav lugu murenevast perekonnast ja vendadevahelistest suhetest.

Liigutav nüüdisaegne noorteromaan julgusest olla mina ise ja soovist leida oma inimesi.

„Kõikidel teistel on eesmärk ja nad lähevad selle poole pilku kõrvale heitmata. Neid oodatakse kusagil. Mina pole kusagile teel ja mind ei oodata kuskil. Aga mu jalad tallavad ikkagi mustal ja igaval asfaldil edasi.”
Vanus neliteist, jalanumber 42, pikkus 175 sentimeetrit, rinnahoidja suurus AA ja nägu jube kole, nii kirjeldab end Malva, keda koolis välimuse pärast kiusatakse. Õelad kommentaarid tabavad otse südamesse, isegi kui peidad end musta kapuutsi alla. Ka armastavast suhtest emaga ei piisa, et veenda tüdrukut oma väärtuses.
Ühel päeval aga ilmub Malva teele Runo, kes on kunstist ja loodusest niisama vaimustuses kui Malvagi. Tundub, et ta suudab tüdrukust aru saada. Aga Malva kiusajad on olnud üksnes poisid; kas Runo võib tõesti olla teistsugune?

Ilustamata, kuid suure soojusega kirjutatud lugu sellest, kuidas omaenda peegelpilti vihkav tüdruk hakkab tasapisi oma välimusega seotud negatiivsetest tunnetest üle saama. Malva kogemustega on lihtne samastuda kõigil, kes on olnud oma välimuse suhtes ebakindlad.

Mari Kujanpää võitis 2009. aastal Finlandia auhinna. Ta on kirjutanud mitmeid lasteraamatuid ja noorteromaane.

„Üks öö võib pöörata segi kogu elu, aga ma ikkagi ei kahetse. Pärast lahutust olin mustas augus, aga aasta pärast oli korraga kolm naist. Kallim kirjutas, et ei saa enam külla tulla, kuna tal on nädalavahetusel pulmad. Sõbranna mehega oli hea ja häbi ei olnud. Meil mõlemal mehega on oma salaelu. Küllakutsuja oli jõudnud ainult hommikumantli selga panna. Võõras mees oli nõus maksma 3000 eurot, et veeta öö kinniseotuna meie voodi all. Naine luges Messengerist mu intiimkirjavahetust.”
Selles raamatus on niisugused lood ja veel palju samasuguseid. Kas need lood on tõesti juhtunud? Kas tõesti meie oma inimesed elavad niisugust elu? Ega ometi meie Eesti inimesed sellist elu ela? Raamatu autor ütleb, et elavad küll ja et ta ei ole kaugeltki nii andekas, et suudaks niisuguseid seiklusi või olukordi välja mõelda. Juttudest võib jääda mulje, et kõik suhtes inimesed muudkui petavad üksteist. Kindlasti mitte ja enamik partnerid on kindlasti truud. Aga ka salajasi seiklusi juhtub päris paljude elus. Kui salaseiklused saavad avalikuks, lähevad suhted sassi. Aga mõned seiklused jäävadki saladuseks.

Leo Askeri sarja esimene osa

Isepäisel kriminaalinspektoril Leonore Askeril on Malmö raskete kuritegude uurimise osakonna juhi koht käeulatuses. Ent keset kogu tähelepanu nõudva inimröövi uurimist „edutatakse” ta niinimetatud kadunud hingede osakonna juhiks, see on kummaliste juhtumite uurimisega tegelev üksus politseimaja keldris.
Alandusest hoolimata tõmmatakse Asker ühte eriti kummalisse juhtumisse. Keegi paneb mudelraudteele õnnetust ennustavaid kujukesi, millest kaks viimast kujutavad kadunuks jäänud noori.
Pöörded uurimises panevad Askerit ühendust võtma oma lapsepõlvesõbra Martin Hilliga, arhitektuuriõppejõuks saanud sõber tunneb huvi ka varemete ja mahajäetud kohtade vastu. Tema ja kadunud hingede osakonnas töötavate iseäralike kolleegide abiga asub Asker asja uurima.
Peagi tekib tal kahtlus, et pealtnäha labase juhtumi taga luurab ebatavalist sorti kurjus.
Võib-olla peidab end seal koguni tõeline koletis.

Anders de la Motte on endine politseinik ja turvateenistuse ülem ning mitmete auhindu võitnud ja rahvusvahelisteks bestselleriteks kujunenud raamatute autor. Viimastel aastatel on ilmunud tema sulest paljukiidetud „Aastaaegade kvartett” ja armastatud sari „Österleni mõrvad”, mille ta kirjutas kahasse Måns Nilssoniga. 2023. aastal linastub tema kriminaalromaani „Suve lõpp” järgi tehtud telesari.

Kriminaalinspektor Leo Asker on vaevu jõudnud end „kadunud hingede osakonna” juhi kohal sisse seada, kui tema isa pärast aastaid kestnud vaikimist endast teada annab.

Isa talu lähedalt on leitud surnukeha, politsei asub asja uurima ja isa nõuab Leolt abi. Aga kas isa on ikka nii süütu, nagu ta ise väidab, või püüab ta tütart taas oma võrku mässida?
Samal ajal kolib Martin Hill kõrvalises kohas asuvasse mõisa, et kirjutada ekstsentrilise ettevõtja Gunnar Irvingi elulugu. Hilli ahvatleb asjaolu, et mõisa valdustesse kuulub ka suletud kaevanduse ja maha jäetud observatooriumiga saar, arvukate kuulujuttudega seotud koht.
Peagi avastab Hill, et mõisaga on seotud veelgi lugusid: kadumised, salapärane valguskuma ja ränkade vigastustega surnukehad. Selgub, et perekond Irving varjab eluohtlikke saladusi.
Ajal, kui Asker ja Hill sasipundart harutavad, tõuseb Klaasmees üles pimedusest, kust keegi kunagi tagasi ei tule. Mitte keegi peale tema.

Anders de la Motte on endine politseinik ja turvaülem ning terve rea auhindu võitnud ja rahvusvahelisteks bestselleriteks saanud raamatute autor. Viimastel aastatel on temalt ilmunud palju kiidetud „Aastaaegade kvarteti” sari ja Måns Nilssoniga kahasse kirjutatud sari „Österleni mõrvad”. Peagi esilinastub tema romaani „Suve lõpp” põhjal filmitud telesari. Askeri-sarja esimene osa „Äravahetaja” esitati 2022. aastal Rootsi aasta parima kriminaalromaani auhinna kandidaadiks.

Seltskonnadaam Lily Bart on aastaid olnud koorekihi kullake ja uusrikaste imetlusobjekt. Kolmekümnenda eluaasta lähenedes muutub tühja kukru, ent kalli maitsega naise jalgealune üha ebakindlamaks. Praktiliste oskusteta Lily peab kiiresti leidma viisi enda elatamiseks, et säilitada sotsiaalne staatus ning harjumuspäraselt luksuslik eluviis. Kauni ja nutika naise ainus pääsetee näib olevat jõukas abikaasa. Lily on aga liiga nõudlik ja põhimõttekindel, et iga härrasrahva poolt sobivaks tunnistatud mehe kosjad vastu võtta.

1905. aastal ilmunud romaanis „Rõõmukoda“ kritiseerib Edith Wharton Ameerika toonase eliidi silmakirjalikkust ja rahahimu. Peategelanna kaudu taunib autor kõrgseltskonna naiste kasvatamist üksnes iluasjadeks, kes argielu katsumustega silmitsi seistes hätta jäävad.

Autorist:
Edith Wharton (1862–1937) tundis jõuka New Yorgi perekonna ainsa võsukesena harva millestki puudust. Intelligentne neiu veetis oma kujunemisaastad peamiselt Euroopas – Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalias – keeli õppides ning arendades oma ilumeelt kunsti, arhitektuuri ja kirjanduse parimate näidete varal. 1872. aastal New Yorki naasnud Wharton veetis meelsasti aega oma isa hästi varustatud raamatukogus ja omandas armastatud guvernandi Anna Bahlmanni juhendamisel põhjaliku hariduse.
Tulevane kirjanik kasvas üles ajastul, mil kõlbelistel kõrgklassi naistel võis olla üksainus elueesmärk: saada sündsalt mehele. Wharton lõi selle hädise ideaali pihuks ja põrmuks, avaldades juba 16aastaselt, küll privaatselt, oma esimese luulekogumiku. Laiemat tähelepanu pälvis autor 1897. aastal ilmunud aimeraamatuga disainist ja arhitektuurist. Tunnustatud romaanikirjaniku tiitli pälvis ta aga 20. sajandi esimestel kümnenditel meistriteoste „Rõõmukoda“, „Ethan Frome“ ja „Süütuse aeg“ ilmudes.

Kokku kirjutas Ameerika üheks olulisimaks kirjanikuks peetav Wharton üle 40 raamatu ja oli esimene naine, kes pälvis Pulitzeri kirjanduspreemia.

Igal lõpul on uus algus …

Lily ja ta endine abikaasa Ryle on just harjumas uue eluga, kui Lily põrkab tänaval kokku oma esimese armastatu Atlasega. Nad pole teineteist kaks aastat näinud ja Lily on rõõmus, et seekord on vähemalt aeg nende poolt, ning kui Atlas ta kohtama kutsub, jääb naine pikemalt mõtlemata nõusse.
Ent Lily rõõmu varjutab teadmine, et kuigi ta pole enam Ryle’iga abielus, on ta tütre tõttu endiselt mehega seotud. Olukorra teeb veel keerulisemaks asjaolu, et Ryle ei talu silmaotsaski mõtet, et Atlasel võiks olla tema tütre ja endise naise elus mingigi osa.

Kirjutatuna kordamööda Lily ja Atlase vaatenurgast, jätkub Colleen Hooveri „Kõik algab meist” täpselt selle koha pealt, kus menufenomen „Ei iial enam” lõppes. Lily saab uue võimaluse tõeliseks armastuseks, kuid peab samal ajal tegelema armukadeda eksabikaasaga. Ühtlasi selguvad uued tahud Atlase minevikust.

„Ainult Colleen Hoover suudab pakkuda niivõrd emotsionaalse elamuse.” – Anna Todd

Colleen Hoover on maailma enim müüdud autoreid. Tema raamatuid on ostetud rohkem kui 32 miljonit ja kõik tema seni ilmunud romaanid on jõudnud Amazoni edetabelite esikohale. Tema raamatust „Ei iial enam“ (ingl k „It Ends with Us“) on saanud ülemaailmne fenomen, mis veel kuus aastat pärast esmailmumist on New York Timesi edetabeli esikohal. TikTokis on teemaviite #itendswithus videoid vaadatud enam kui 600 miljonit korda.

„Kõik algab meist“ on kauaoodatud järg tema 2016. aasta menuromaanile „Ei iial enam“.

Tere tulemast Heinikese maailma!

Heini Perälä Heinikki design villased sokid on tuntud oma erksate, jõuliste värvide ja nende hõrkude kombinatsioonide poolest. Pika säärega sokkide meisterlikud peened mustrid ulatavad soonikust varbaosani. Heini esimese oma sokiraamatu inspiratsiooniallikateks on muuhulgas loodus, tähtkujud, traditsioonid ja mütoloogia.

Raamatus on 16 mustrilist sokki, millest kaheksal on mõõdud kahe erinevale jämedusega säärele. Sokid on mõeldud kudumiseks peente ja keskmise paksusega lõngadest ja mustrites kasutatakse korraga ainult kahte värvi. Raamatus on ka meestele mõeldud ja lühikese säärega sokke.

Avasta Jaapani mustrite imeline maailm.

Jaapani silmuskudumise maailm kütkestab iga päevaga üha enam ja enam lääne kudujaid, ja seda põhjusega. Jaapani koekirjad on uuenduslikud ja elegantsed, tulvil õrnu silmuseid ja kauneid detaile – iga kuduja tõelised maiuspalad! Tõsi, Jaapani silmuskudumine võib olla keeruline. Nagu iga uue meetodi või tehnika puhul, nõuavad erinevused endaga harjumist. Kui te aga mõistate teatud tavasid, siis leiate, et Jaapani mustrite graafiline formaat on tegelikult üsna hõlpsasti mõistetav. Tulemus on tõeliselt rahuldust pakkuv ja vaeva väärt!