ISETEGEMINE ON KASULIK JA LOODUST SÄÄSTEV HOBI!

Raamatus „Kodused ehitustööd“ õpetab autor tegema erineva raskusastmega väiksemaid ja suuremaid ehitustöid kõigile isetegijaile.

Siit leiab ideid nii õuetöödeks kui ka tubasteks meisterdusteks. Kodu mugavamaks ja ilusamaks tegemisel võib kasutada puitu ja tsementi, aga ka klaasi, nahka, paberit ning vahtpolüstüreeni. Suuremate töödena võib välja tuua tööriistakuuri ja kasvuhoone rajamise, aga igaüks saab kindlasti hakkama korvist lillepoti või riidenagi tegemisega. Enamik valminud töid propageerivad taaskasutust, näiteks kuidas vanu puitaknaid taastada ja soojapidavaks muuta ning kuidas väsinud tumbale nahkkate teha ja 1960ndate söögilauda taastada. Autor õpetab ka ehitusjääke kasutama – valmib lihtne massiivpuidujupist lõikelaud ja telliste ülejäägist röövlipraeahi õue.
Kõik tööd pakuvad kindlasti inspiratsiooni või uusi teadmisi. Siit saab teada, kuidas arvutada trepiastmeid ja -kallet, mida võtta ette vana kasvuhoone vundamendiga ning kuidas õueduši jaoks suvist päikesesoojust ära kasutada.
Raamatus on ka põhjalik ülevaade tööriistadest ja abivahenditest, mis võiks ideaalses koduses töötoas olemas olla.
Lõpetuseks jagatakse häid näpunäiteid lihtsamate viimistlustööde kohta: kuidas ruumi ette valmistada,
vuukida, pahteldada, kruntida ja värvida.

Priit Valge on Tallinna Ehituskooli ehituse õppesuuna eriala õpetaja ja 28 aastat juhtinud saatesarja
„Nurgakivi“. Tal on ilmunud mitmeid raamatuid ja suur hulk ehitusõpetusi Maalehe lisas Targu Talita
ning ajakirjas Kodu ja Aed.

Koduaias on mõistlik hakkama saada võimalikult palju ilma kemikaale kasutamata. See on võimalik, kui oskad taimi ja mulda hooldada, hoiad aias korda, rakendad peenramaal viljavaheldust, kasutad pritsimiseks looduslikke vahendeid, kasvatad haiguskindlaid sorte, kasutad ära taimede häid omadusi ja omavahelisi häid suhteid.

Mahukas ja rikkalikult illustreeritud raamat annab ülevaate viimasest sajast aastast Eesti linnaehituses. Sel ajal said linnadest siin elava rahvastiku peamised elupaigad ja kiire urbaniseerumine tingis vajaduse hakata linnu süsteemselt planeerima. Poliitiliselt muutliku sajandi jooksul kujundati mitmel korral ringi maaomand ja maakasutus, linnaehituse korraldus ja rahastamine, teisenesid nii linnaehituslikud põhimõtted kui ka arhitekti-planeerija roll.

Raamatu autorid käsitlevad neid muutusi eeskätt arhitektuuriajaloolises, aga ka laiemas kultuurilises raamistikus tutvustades niihästi realiseerunud kui ka paberile jäänud planeeringuid, neid vorminud ideid ning ühiskondlikke ja majanduslikke tegureid. Olulisemate teemadena tõusevad esile elamuehitus ehk vajadus pakkuda inimväärset eluaset aina paisuvale elanikkonnale ning sõjajärgne ülesehitustöö, mis pidi linnad muutma paremaks kui kunagi varem. Raamat aitab mõista linnaehituslike muutuste põhjusi, mis on vorminud Eesti linnad viimase sajandi jooksul sellisteks, nagu neid täna teame.

• Iga ajastu on meie külamaastikku midagi juurde lisanud ja ümber kujundanud, nii arhitektuuriliselt kui ka tehnoloogiliselt. Usutavasti ollakse nüüd vana ja ajas püsimajäänu kõrval valmis vastu võtma andekate arhitektide säravaid ideid ja loomingut ning uusi koostoimivaid lahendusi.

  Raamatusarja esimene raamat tutvustab arhitektide ja sisekujundajate loomingut. Neis majades peegeldub arhitektide kujutelm maakodust, milles ühineb meie maaarhitektuuri ajalugu, alates rehielamutest kuni taluhäärberite ja mõisateni, ja loodus. Oma ala tippspetsialistid annavad nõu, millised võiksid olla materjalide ja detailide valikuprintsiibid, nende funktsionaalsus, efektiivsus, hooldatavus, keskkonnasõbralikkus. Oma mõtteid jagavad nii teoreetikud, praktikud kui ka tootjad ja ehitajad. Kui kõik ei olegi alati ühel meelel, siis on ikkagi hästi.

Muinsuskaitse aastaraamat võtab kokku möödunud aasta 2023 kultuuripärandi valdkonnas. Trükisest leiab teemasid nii arhitektuuri, kunsti, arheoloogia kui ka tehnoloogia ja keskkonna rubriikidest. Lisaks möödunud aasta suurematele restaureerimistöödele ja uhkematele leidudele leiavad kajastamist päevakajalised teemad nagu Estonia teatri juurdeehitus või tehisintellekti kasutusvõimalused muuseumides ja muinsuskaitses.

Fredi Tomps (s 1928) on Eesti kõige pikema kogemusega muinsuskaitsja ja arhitekt. Tema teekond Eesti pärandi hoidjana algas juba 1948. aasta kevadel, kui ta koos kaas- arhitektuuritudengitega koristas sõjas purustatud Niguliste kiriku varinguid. Fredi Tomps on üks väheseid, kes näinud sõjaeelset Narvat, see linn ja selle saatus on suunanud teda tööle muinsuskaitsjana.

Tema suur armastus on ka Eesti taluarhitektuur, ta on üks Eesti Vabaõhumuuseumi loojaid, aga ka taluarhitektuuri väärtustamise eestkõnelejaid Lahemaa rahvuspargis. Töö Teadusliku Restaureerimise Töökojas ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ette valmistavas meeskonnas oli tema eellugu tõusmaks Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni loojaks ja Eesti muinsuskaitse tippjuhiks. Ta vastutas nii Eesti mälestiste kaitse eest kui ka koostöö eest rahvusvahelisel tasandil.

„Minu sajand“ on Fredi Tompsi mitmekihiline ja isiklik lugu Eesti pärandi hoidmisest ja hoidjatest, edust ja takistustest, pärandi tähtsusest inimesele ja meie ühiskonnale.

ICOMOS Eesti auliikme Fredi Tompsi mälestused kirjutas üles ja kohendas Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja ICOMOSi asepresident Riin Alatalu.

Kodu on meie kindlus ja meie õnne allikas. Kodu on koht, mis on täidetud mugavusega, koht, kus võime tunda end turvaliselt, koht, mis täidab meie vajadusi. Saame seal täielikult lõõgastuda ja olla meie ise ning luua erilisi mälestusi ühes pere ja sõpradega.

„Väikese hygge-raamatuga“ tuntust kogunud Meik Wiking on kirjutanud Taani disainist ja traditsioonidest inspireerituna uue raamatu, mille juhatusel saab igaüks oma kodu hubaseks pesaks muuta ja elada samamoodi nagu maailma õnnelikemateks inimesteks peetavad taanlased.

Autor näitab meile Kopenhaageni õnneuuringute instituudi uurimustööl tuginevate lihtsate nõuannete abil, kuidas luua õnnelik kodu. Ta selgitab, millist rolli mängivad ruum ja elupaiga suurus, kui oluline on valgustus ja kuidas saame kasutada kodu selleks, et parendada suhteid lähedastega. Pole tähtis, kui palju on teil tube või kui suur on eelarve – värvide, valgustuse ja nutikate disainilahenduste abil saame kõik luua endale kodu, mis tulvil õnne ja hygge’t.

“Mustmiljon küsimust” on vestlusküsimuste ja lihtsate lugemistekstide kogumik, mis on mõeldud täiskasvanud algajale keeleõppijale. Kogumikus on 30 teemat, sh näiteks „Pere“, „Tervis“, „Raamatud“, „Aed“ jm. Lisaks vestlusküsimustele leiab kasutaja raamatust ka sõnavaraülesanded ja piltidega varustatud lihtsad lugemistekstid.

Vestlusküsimuste kogumikku saavad kasutada kõik eesti keele kui võõrkeele õppijad, kes soovivad oma suhtlusoskust parandada. Vestlusküsimusi saab kasutada nii keeletunnis kui ka eestikeelse sõbra, keelesõbra või pereliikmega. Küsimused on koostatud keeletasemetele A1 ja A2, aga need sobivad vestluste arendamiseks ka kõrgematel keeletasemetel.

Raamatust leiate näpunäiteid kõrgpeenarde ehituseks. Peenraümbris võib olla laudadest, prussidest, plankudest, plastist vm taaskasutatud materjalist. Kuid luua saate ka kauakestva looduskividest ümbrise ning teha hoopis tünni- ja küngaspeenra.
Saate teada, kuidas neid täita, nii et peenra põhja pandud mätastest, taimejäätmetest jms alumised kihid kõdunedes peenart soojendaksid ja sinna toitaineid juurde annaksid. Õpetatakse, kuidas kõrgpeenart aastaid kasutada ning millised taimed vajavad seal kasvades viljakamat ja millised lahjemat mulda. Neid nõuandeid täiendavad 14 istutusplaani ja Taimeportreede leheküljed põnevate sordisoovitustega. Kõrgpeenar sobib väga hästi segaviljeluseks. Niisugune peenar on eriti hea vanema aedniku aias, sest see päästab küürutamise vaevast.

Mõndagi kasulikku pakub raamat neilegi, kellel juba on kõrgpeenar:

• Kuidas otstarbekalt kasta?
• Kuidas tõhusalt kahjureid tõrjuda ja kasureid meelitada?
• Kuidas kasutada kõrgpeenart sügisel ja talvel?
• Kuidas taimi külma eest kaitsta?

Kasutage ära autorite kogemused ja nautige kõrgpeenra eeliseid!

Kas kuulud nende sekka, kelle põsed löövad entusiasmist õhetama, kui silmapiiril on mõni peenar, mida rohida, või muru, mida niita? Kui ei, siis on see raamat mõeldud just sulle.
Paljudel aiaomanikel on ühine unelm: tahaks, et aed oleks ilus ja et sellega oleks vähe tööd. Paraku kipub elus kehtima reegel: mida ilusam aed, seda rohkem nõuab see rassimist. Hoolitsemata aed näitab aga vähese vaevanägemise kohe välja.
Siiski on võimalik mõnd lihtsat tõde arvestades kujundada „laisa mehe aed“. Need tõed on oma pikast elukogemusest välja sõelunud tuntud aednik Jüri Annist. Ta soovitab raamatus aiakujunduslikke elemente, millega on vähem jantimist, ja loetleb taimi, keda on Eesti aedades kõige mugavam kasvatada.
Juttu on peenardest ja nende multšimisest, põõsastest, veesilmadest, murust ja selle niitmisest, hekkidest, ronitaimedest, turbaaiast, kiviktaimlast, roosidest, kõrrelistest, elulõngadest ja sibullilledest.

Elutarga aedniku muhedad tähelepanekud on praktiline ja mõnus lugemine igale rohenäpule.

Aiaomaniku rõõm kestab seni, kuni ühel päeval avastab ta, et aeda – ja mitte ainult aeda, vaid ka kasvumajja – on saabunud kutsumata külalised. Taimed närbuvad, langetavad lehti, viljad mädanevad. See kõik võib korduda igal aastal, ainult soovimatute külaliste arv erineb. Tiit Koha elas selle kõik ise läbi. Tal tekkis mõte pildistada kõiki kahjureid, keda ta oma aias mõne aasta jooksul märkas. Raamatust leiab rohkem kui 50 kahjuri tutvustuse, aga ka kasulike putukate nimekirja. Tervisele on parem, kui tõrjuda kahjureid taimsete vahenditega. Alati neist ei piisa ja siis tuleb kaaluda keemiliste tõrjevahendite kasutamist. Käsiraamat annab soovitusi ja nõuandeid, kuidas kutsumata külalisi tõrjuda.

„Part lendab edasi“ on järg Olav Osolini ülimenukale debüütromaanile „Kus lendab part“.
Ootamatult Eesti Politsei vaneminspektoriks määratud Samuel Part saab endale uue paarimehe – politseikooli noore nutika praktikandi Kevini. Üheskoos tuleb neil lahti harutada moodsas idufirmas aset leidnud saladuslik mõrv ning selle käigus avastada ka teineteise diametraalselt erinevat maailmavaadet. Romaanis on rohkelt lustlikku huumorit, kuna autor vaatleb isegi Eesti elu kõige tõsisemaid tahke läbi lõbusate pilaprillide, kuid samas on selles piisaval määral kriminaalset põnevust ja ootamatuid keerdkäike, pakkudes lugemisrõõmu ka krimiromaanide fännidele.

Ma ei ole ammu raamatut lugedes kõva häälega naernud, ja see oli vabastav naer. Näha meie lähiminevikku läbi mõnusa, heasüdamliku absurdihuumori – kui sageli meile seda võimaldatakse? Krimisõpradele võin aga vihjata, et selleski vallas pakub Osolin mõnusat muhelust, sest need, kes on vaadanud Briti krimisarju, leiavad raamatust viiteid ka klassikutele.
Tiina Lokk
filmikriitik, Pimedate Ööde filmifestivali asutaja, direktor ja programmijuht

Koroonakaose raskeimatel hetkedel toimuva kuritöö lahendamise muudab nauditavalt meelelahutuslikuks minategelase ja tema koomiliselt stereotüüpse noore abilise vaheline verbaalne tennis, kus pall lendab vahetevahel täiesti kaootiliselt, kuid kogu aeg niimoodi, et on pööraselt lõbus. Kadedaks teeb. Tahaks ka ise osata nii kirjutada.
Peeter Koppel
investeeringute juht, Redgate Wealth

Kriminaalloo „Risti soldati mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood“ tegevus viib lugeja 1828. aastasse ja mitmesse mõisa, mis jäid praeguse Lahemaa rahvuspargi maadele. Enamik raamatus mainitud mõisahooneid on praegugi alles.

Kriminaalne liin on puhtalt autori väljamõeldis, kuid teosesse on põimitud ka mitmeid sündmusi, mis neis mõisates toona tegelikult juhtusid. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele.

Ilusal maihommikul avastatakse Oandu karjamõisa keldrist Karula mõisniku Justus von Breverni surnukeha, kuigi seal peaks olema hoopis saeveskis õnnetult hukkunud töömees. Salapärase mõrvaloo peab lahendama Sagadi mõisahärra Paul Aleksander Eduard von Fock, sest ta on kohaliku meeskohtu assessor ja talle kuulub Oandu karjamõis. Asja aitavad tal uurida naabermõisa Annikvere veidi ebatavaliste kommetega preili Maria Juliana von Nottbeck ja ülikoolikaaslasest mõisavalitseja Wagner.

Ain Küti kriminaalloo „Kolme kaardi mõistatus“ tegevus viib lugeja 1830. aasta hiliskevadesse. Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Focki karjäär on saanud tagasilöögi, korralistel valimistel on ta üllatuslikult taandatud kohaliku meeskohtu eesistuja ametikohalt teiseks assessoriks. Lisaks on naabermõisnikud võtnud nõuks Fockile Palmse mõisa piduüritusel üks vingerpuss mängida, kuid kõik läheb viltu, ning toimub mõrv, mille peasüüdlane näib olevat Sagadi mõisavalitseja Gerhard Wagner. Fock ei jäta sõpra hätta ning koos Maria Juliana von Nottbeckiga alustavad nad oma uurimist.
Keerukaks teeb selle uus kohtu eesistuja, Idavere härra Gernet, kes ametlikku juurdlust läbi viies kipub Fockist ikka sammu võrra ees olema. Lisaks keerutavad segadust nii päästetud merehädalised, salakuulajad kui topeltelu elavad kohalikud mõisnikud ja nii on Fockil tükk tegemist taipamaks, et tegelikult on tapatööde taga hoopis suurem vandenõu.
Kõige selle kõrval ei unusta Sagadi härra aga oma peamist eesmärki – saada soovimatust abielust vabaks oma südamedaam Juliana.

Jaan Martinson soovitab: “Neil, kes huvituvad Eesti ajaloost ja (mõisa)kultuurist ning julgevad lugeda „vääritut” krimikirjandust, on pidupäev – Ain Kütt avaldas järjekorras neljanda raamatu sarjast „Sagadi paruni mõrvalood“. Seekord kisub lugu spiooniromaaniks, kuigi algus sellele ei viita. Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Focki karjäär on saanud tagasilöögi, korralistel valimistel taandati parun üllatuslikult kohaliku meeskohtu eesistuja ametikohalt teiseks assessoriks, sest ta võttis oma tööd liiga ausalt ja tõsiselt. Siis toimub Palmse mõisas mõrv ja Eestimaale saabub Venemaa tsaar Nikolai I, kelle elu võib olla ohus ning Fock koos Annikvere mõisapreili Maria Juliana von Nottbeckiga peavad leidma mõrvari ja paljastama kuratliku vandenõu.”

Üks perekond. Üks lubadus. Üks võimalus oma lugu muuta.

„Lubadus” jutustab ühe Pretoria lähistel elava valge Lõuna-Aafrika perekonna traagilisest langusest.
Swartid kogunevad ema matustele. Noorem põlvkond, Anton ja Amor, põlgab kõike, mida see perekond endas kätkeb. Eriliseks pinnuks silmas on täitmata lubadus, mis antud kogu oma elu neid teeninud mustanahalisele naisele. Pärast aastatepikkust teenistust pidi Salome saama endale oma maja, oma maa… ometi jääb see lubadus, kui üks aastakümme möödub teise järel, mingil põhjusel täitmata.
Jutustaja fookus muutub ja hüpleb, liigub sujuvalt tegelaste vahel, poeb nende unedesse, hõrgult surmav oma tähelepanelikkuses. Ja kui riik liigub vanade sügaval pesitsevate lahterdamiste juurest uue, niinimetatud õiglasema ühiskonna poole, kummitab romaani pealkirja taga rohkem kui ühe perekonna kaotatud lubadus.
Selles ühe känguva perekonna loos vaatavad lugejale vastu teravad ja õrnad emotsionaalsed tõed. Enesekindel, oskuslik ja vaikset väge täis „Lubadus” on ilukirjandus oma parimas vormis.

„Lubadus” võitis 2021. aastal Bookeri auhinna.

„Tõeline meistriklass. Silmapaistev näide sellest, kuidas ühe romaani kaudu võime hakata uut moodi mõtlema ja nägema.” Bookeri žürii

„Üdini mõjus.” Patrick Gale

„Vaimustav romaan; kurb ja marunaljakas portree ühest perekonnast ja riigist.” Paula Hawkins

„Tähelepanuväärne lugu ühe Lõuna-Aafrika perekonna neljast põlvkonnast ja riigist endast… Pole ime, et see võitis Bookeri preemia.” Observer

„Ilmekas ja mõjus, liigutav ja tihti väga naljakas.” Daily Telegraph

„Vapustav. Olen harva raamatut lugedes tajunud nii teravalt, et ma ise olen selle sees, viibin tegelastega ühes ruumis.” Financial Times

Damon Galguti üheksast romaanist on Bookeri kirjandusauhinna lühinimekirja jõudnud kolm: „The Good Doctor”, „In a Strange Room” ja „Lubadus”, mis 2021. aastal auhinna ka pälvis. „Lubadust” on avaldatud juba kolmekümne kahes keeles. Damon Galgut elab ja töötab Kaplinnas.

«Kremli kirjad» annab Churchilli, Roosevelti ja Stalini kirjavahetuse kaudu ülevaate suure kolmiku ning ka nende juhitud riikide suhetest Teise maailmasõja ajal.
Kolm juhti saatsid üksteisele üle 600 kirja. Mahukas teoses on need asetatud ajaloolisse konteksti ja varustatud põhjaliku analüüsiga. Kirjad, mille teemad ulatuvad südamlikest õnnesoovidest mõjusate diplomaatiliste ja strateegiliste mõttekäikudeni, annavad ilmeka pildi poliitilistest kaalutlustest ja inimlikest seikadest suure kolmiku loos. Tegu oli ootamatu, ent tegusa liiduga, mis üksiti kujundas järgnenud külma sõja ajastut.

«Kremli kirjad» on ainulaadse Briti-Vene teaduskoostöö vili. Kaks Teise maailmasõja diplomaatia tunnustatuimat uurijat David Reynolds ja Vladimir Petšatnov töötasid kümmekond aastat Briti, Ameerika ja hiljaaegu avanenud Vene arhiivides.

«Kas ma hakkan surema?!» on põhjalik ja samas humoorikas käsiraamat meist igaühes peituvale hüpohondrikule. Columbia ülikooli meditsiinikeskuse kardioloogid Christopher Kelly ja Marc Eisenberg kirjeldavad kümneid sümptomeid ja annavad nõu, millal rahulikult võtta, millal perearsti juurde vastuvõtuaeg panna ja millal kiiremas korras EMOsse pöörduda.

Paljud sümptomid võivad osutuda väheolulisteks. Tõenäoliselt ei ole kinnine nina märk vähist. Ent vahel ei ole peavalu vaid ajutine piin, see võib viidata tõsisemale tervisehädale. Internet pakub küll rohkelt teavet, kuid sealt leiab ka väärinfot, mille tõsiseltvõtmine võib kaasa tuua soovimatuid taga järgi.

Autorid käsitlevad kõige levinumaid hädasid, alates seljavalust, tursetest, rinna valust, kõhukinnisusest ja unustamisest kuni kurnatuse, löövete, õhupuuduse ja nõrkuseni, ning annavad otsekohesel, kohati koomiliselgi viisil nõu, mida ette võtta.

See raamat on kirja pandud 20-päevase nälgimise ajal, mil kirjutasin oma elust ja katsetest just nii palju kui siin lugeda on.

Autor

See raamat on esimene kogumik Vigala Sassi retseptide 10-osalisest raviraamatute sarjast "Ravimine ravimtaimedega". Sari hõlmab ca 30 000 retsepti vastavalt haigusjuhtude tähestikulisele järjekorrale.

Siit leiavad soovitusi nii huvilised kui ka meditsiinitöötajad, kes peavad lugu taimedega ravist.

Teine kogumik Vigala Sassi retseptide 10-osalisest raviraamatute sarjast "Ravimine ravimtaimedega". Sari hõlmab ca 30 000 retsepti vastavalt haigusjuhtude tähestikulisele järjekorrale. Siit leiavad soovitusi nii huvilised kui ka meditsiinitöötajad, kes peavad lugu taimedega ravist.

Kolmas kogumik Vigala Sassi retseptide 10-osalisest raviraamatute sarjast "Ravimine ravimtaimedega". Sari hõlmab ca 30 000 retsepti vastavalt haigusjuhtude tähestikulisele järjekorrale. Siit leiavad soovitusi nii huvilised kui ka meditsiinitöötajad, kes peavad lugu taimedega ravist.

TYLL ULENSPIEGEL – vagabund, komejant ja provokaator – sünnib 17. sajandi algul väikese kolkaküla möldri pojana. Tema ravitsejast isa satub peagi konflikti kirikuga ja Tyll peab põgenema, saatjaks pagari tütar Nele.

Mööda ususõdadest laastatud maad rännates kohtavad nad palju lihtsaid inimesi ja mitut oma aja suurmeest: noort Martin von Wolkensteini, kelle suurim soov on oma silmaga sõda näha, pagenduses Böömimaa kuningapaari Elizabethi ja Friedrichit, kelle saamatus omal ajal sõja vallandas, arst Paul Flemingit, kellel veider plaan saksa keeles luuletusi kirjutada, ja silmapaistvat õpetlast Athanasius Kircherit.
Nende saatustest põimub kokku ajakangas, Kolmekümne aastase sõja eepos. Ja kes teine võiks selle lahti rullida kui mitte Tyll, too mõistatuslik narr, kes ühel päeval otsustab, et ei sure iial.

DANIEL KEHLMANN on pälvinud rohkelt olulisi auhindu ja tema romaan «Maailma mõõtmine» on üks menukamaid teoseid kaasaegses saksakeelses kirjanduses.

Sõrmed töötavad vilunult. USB-mälu juhtme külge, juhe telefoni. Ta on teinud seda palju kordi varemgi, aga mitte kunagi oma mehe järele luuramiseks. Pehme surinaga teatab Fredriku mobiil koodi salvestamisest. Ta kuulatab magamistoa poole, kuid kõik on vaikne. Nii lihtne on üle piiri minna. Ta on endale lubanud seda mitte kunagi teha, aga «mitte kunagi» on amatööride ja armunute väljend. 

Kui hästi me tegelikult tunneme neid, keda armastame? Rootsi spioonina keset Euroopat teab Bente Jensen, mida tähendab elada valedega. Aga kui Bente avastab oma peres painava saladuse, puruneb ta elu kildudeks. Ja tuleb välja, et saladuse taga on peidus veelgi suurem oht. 
Süürias möllab sõda. Jonathan Green töötab Briti MI6-s ja juhib salaoperatsiooni Lähis-Ida tuleviku mõjutamiseks. Kui valed ilmsiks tulevad, kohtuvad Bente ja Jonathan vaikses sõjas, kus armastatu võib olla suurim vaenlane.

Andreas Norman viib lugeja võimu ja armastuse, vaikuse ja saladuste maailma, tuginedes oma kogemustele diplomaadina. Ta on töötanud Bosnias, Makedoonias ja Leedus ning Rootsi terrorismivastase võitluse üksuse liikmena teinud koostööd teiste riikide luureteenistustega.

"Krooni kalliskivi" on Paul Scotti (1920-1978) "India kvarteti" nimelise tetraloogia esimene romaan, mil tegevus toimub 1942. aastal Indias, kus viimaseid aastaid valitseb Briti ülevõim. Noore inglanna Daphne Mannersi ja Inglismaal eliitkoolis hariduse saanud indialase Hari Kumari vahel tärkavad tõsisemat laadi tunded.

"India kvarteti" põhjal valminud populaarset teleseriaali "Krooni kalliskivi" on näidatud ka televisioonis.

Aastal 1953 kohtuvad Salzburgis Horowitzi kursusel kolm noort klaverimängijat, nende seas Glenn Gould. Kokkupuude tõelise geeniusega võtab tema kahelt kaaslaselt igasuguse soovi ja lootusegi end pianistina teostada. Üks neist alustab teekonda vältimatu huku poole, tõsi, see kestab 28 aastat. Teine, enese sõnul maailmavaatekunstnik, kes juba aastaid püüab kirjutada «midagi Glenn Gouldi kohta», käib selle teekonna oma monoloogis pärast hukkasaaja matuseid tunnistajana läbi.

Poeet, näitekirjanik ja prosaist Thomas Bernhard on Austria XX sajandi kirjanduse (kuri)kuulsamaid autoreid. Tõlkija Mati Sirkli saatesõnast leiab selgituse, miks selline hinnang.

Kui endine kauboi keset tsirkuse rodeoetendust New Yorgis tuhandete pealtvaatajate silme all surnuks tulistatakse, tundub ilmselge, et keegi pidi kuriteo toimepanijat nägema. Või vähemalt peaks olema lihtne taparelva leida. Aga kui järgnev uurimine ei too isegi pärast kohapeal tehtud filmilõikude ülevaatamist tõendeid, laieneb kahtlustuste võrk nii esinejate trupile kui ka tsirkusetöötajatele.
Mõrvari õnnetuseks on Ellery Queen nende tuhandete seas, kes kuriteo tunnistajaks olid, ja ta ei jää rahule enne, kui tõde on päevavalgele toodud. Selleks ajaks, kui ta avastab kõik vajalikud vihjed ja edastab oma kuulsa väljakutse lugejale, suudab Queen paljastada nii mõrvari kui ka relva – Ameerika püstoli, millest lasti saatuslik kuul.

Ameerika kuldajastu põnevike paremikku kuuluva Ellery Queeni romaani «Ameerika püstoli mõistatus» keskne saladus on «aus mäng» – juhtum, milles lugejal on kõik kuriteo lahendamiseks vajalikud vihjed.

Pseudonüümi Ellery Queen taga peituvad ameeriklastest nõod Frederic Dannay (1905-1982) ja Manfred Bennington Lee (1905-1971), kelle paljude kriminaalromaanide peategelane on samanimeline džentelmen-amatöördetektiiv ja detektiivromaanide autor, kes aitab oma isal, politseiinspektor Richard Queenil lahendada keerukaid mõrvajuhtumeid.

Scotland Yardi peainspektor Adam Dalgliesh saadetakse uurima Nightingale House’i õdedekooli kahe neiu kahtlast surma. Kui õpilane Heather Pearce mängib õendusoskuste demonstreerimisel patsienti, kelle peal peab rühm harjutama haige toitmist maosondi kaudu, sureb ta piinarikkalt mürgitusse. Veel üks õpilane, Josephine Fallon, sureb sama müstiliselt ja esialgu peetakse seda enesetapuks.
Kui Dalgleish hakkab uurima õppehaigla arste, juhendajaid ja õpilasi ning paljastab haigla suletud kogukonnas seksuaalseid saladusi ja väljapressimist, satub ta surmaohtu. Lõpuks leiavad uurijad end natside kohtuprotsessi jälgedelt.

Phyllis Dorothy James sai tuntuks romaanidega, millest neljateistkümne peategelaseks on politseiuurija ja luuletaja Adam Dalgliesh. Paljude tema raamatute põhjal on tehtud filme ja telesarju.